Kalapeedia Otsing Kaastöö

    

Kidata konkse kasutavad sageli kalastajad, kes harrastavad püüa-vabasta kalastamist ning soovivad kala seejuures võimalikult vähe vigastada. Kõige levinum on see lendõngitsejate hulgas.

Kidata konksu kasutamisel on rohkem ebaõnnestunud haakimisi ja kalade äraminemisi väljatoomise ajal ja kidata konks ei sobi kõikide kalaliikide sportlikuks püügiks: ettevaatlikku, ent samas väga jõulist karpkala on kidata konksuga kätte saada peaaegu võimatu - tihti jääb märkamata seegi, kui karpkala sööta võtab ja seejärel konksu välja sülgab.

Et kala kidata konksul paremini püsiks, kasutatakse vahel jõnksulise tõusuga konkse. 

   

Siiski ei kasutata kidata konkse üksnes siis, kui soovitakse kalad kohe pärast tabamist vabastada - kidata konksu tarvitamisega võidakse hoopiski taotleda rohket kalasaaki. Nii kasutavad võistlusõngitsejad kidata konkse tihti viidikapüügil - nad võidavad ajas, kuna kidata konksult saab kalu vabastada märksa kiiremini kui kidaga konksult.

Kidata konksud on tänaseni kasutusel ka Peipsi klassikalisel ahvenalandil, mille puhul landikeha külge on jäigalt kinnitatud 1 või 2 kidata konksu. Niisuguse landiga püütakse talvel jääaugust või suvel paadi parda tagant ning ahvenaparve leidmisel on väga oluline püügi kiirus - veest välja toodud ahven "kukutatakse" järvejääle või paadipõhja ning lant lastakse võimalikult kiiresti tagasi vette, et ahvenaparve paigal hoida.

Allikas:

V.Korþets, Õngitsemine+, käsikiri