Kevikulised ja nende vastsed
Kevikulised (lad k Plecoptera; ingl k stoneflie; vene k vesnjanka)
Harilik kevik
Kevikulised on vaegmoondeliste putukate selts; maailmas umbes 3000 liiki, Eestis teada üle 20 liigi, kuid tõenäoliselt elab neid siin umbes 30.
Kevikud on tagasihoidlikult mustades ja pruunides toonides värvunud putukad, kehapikkus ulatub 3 millimeetrist 5 sentimeetrini. Pea on kevikutel kolmnurkne, liitsilmad hästi arenenud. Jalgu on kolm paari, need on pikad ja saledad jooksujalad.
Kevikulisi leitakse tavaliselt vooluveekogude lähedusest. Kuigi enamuse liikide puhul on tegu lennuvõimeliste loomadega, lendavad kevikud vaid harva ja lühikesi vahemaid. Kevikute väljalend langeb varakevadele (siit ka nimi), mil nad sagivad massiliselt kaldataimestiku kohal. Enamasti aga istuvad loomad kaldataimedel, kividel jne. Paljude liikide valmikud on aktiivsed ainult öösiti või päikeseloojangu ajal.
Eestis on kevikulisi sugukondadest:
Capniidae; Chloroperlidae (rohekeviklased - kärestikukevik, liivakevik); Leuctridae (salekeviklased); Nemouridae (keviklased - harilik kevik jt); Perlodidae (kollakeviklased - harilik kollakevik, kollane kirjukevik, pruun kirjukevik jt); Taeniopterygidae (talikeviklased - talikevik jt)
Kõigi kevikuliste vastsed elutsevad magevees, eelistades vooluveekogusid, sest nad vajavad väga hapnikurikast vett. Vastsed on kehakujult vanematega väga sarnased, iseloomulikud on väga hästi arenenud suised. Viimase kasvujärgu vastsetele (nümfidele) tekivad kestumisel tiivaalgmed. Kevikute vastsed on kehvad ujujad, seetõttu ujuvad nad väga harva. Vastsed elavad kas vabalt veekogu põhjas või kaevuvad kivide ja muu selletaolise alla. Just kivide alt tasub neid ka kalamehel otsida. Vastsete hulgas leidub nii röövelulisi kui ka orgaanilistest laguproduktidest (nt lehtedest) toitujaid, mõned söövad ka fütobentost.
Hariliku keviku vastne
Kevikuvastseid söövad väga meelsasti kõik kalad. Õngitsemisel kasutatakse tundlikku ujukõnge. Vastsed pannakse 1-2 kaupa peenele konksule. Hästi võtavad kalad ka kevikute valmikuid.
Lendõngitsejad jäljendavad kunstputukate sidumisel ka kevikulisi.
Allikad: