Otsingu tulemused:

1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)

Kaussjärv, ka Rõuge Mõisajärv

Võrumaal, Rõuge vallas, Rõuge aleviku juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6402636

57°43'54" N

Y

673790

26°55'4" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 2,3 ha, keskmine sügavus 7,3 m, suurim sügavus 22 m, pikkus 180 m, laius 145 m, kaldajoone pikkus 562 m

Väga kareda veega jörv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2140200

Kaussjärv on Rõuge alevikus asuv väga sügav järv. Nähtavasti on Kaussjärv varem, paar meetrit kõrgema veeseisu puhul, moodustanud Suurjärvega ühise veekogu.

Loode-kagu suunas ovaalne järveke, mille kaldad on lausad, välja arvatud idapoolne, kus asub üsna kõrge metsane mägi. Veepeeglit ümbritseb õõtsik, mis katkeb vaid kagukalda sissevoolu lähedal, kuhu oja on kandnud hulga liiva ning võimaldanud rajada hea ujumiskoha. Järve põhi on mudane, kuid mitte kuigi paksu kihina.

Jäävabal perioodil läbib järve pisike kiirevooluline oja, mis talvel külmub peaaegu põhjani ning vee juurdevool enam-vähem lakkab. Tänu varjatud asukohale ürgorus ja suurele sügavusele ei pääse tuul Kaussjärve vett segama. Seepärast on järve vesi nii temperatuuri kui ka keemilise koostise suhtes erakordselt teravalt ja püsivalt kihistunud. Vesi ei segune järves põhjani isegi mitte kevadise ja sügisese täissegunemise ajal. Nagu näitavad korduvad uurimised, on süvakihtide vesi järves ka erakordselt külm. Järve vee värvus varieerub oranêist helepruunini ning keskmise läbipaistvusega (1,7-3,3 m).

Taimestik on vähene, kuid koosneb 24 liigist.

Kalastikus esinevad ahven, särg, haug, roosärg, latikas. Kahrila järvest tulevat siia angerjad. Varem on järves olnud suured tumedad vähid ning esinenud ka forelle.

Rahvamuistendi järgi olevat Kaussjärv olnud Kalevipojale kaevuks. Järve järsk kaldaprofiil ja suur sügavus õigustavad seda kujutlust. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Rõuge järvestik