Võrumaal, Rõuge vallas, Rõuge aleviku juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6402636 |
57°43'54" N |
Y |
673790 |
26°55'4" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 2,3 ha, keskmine sügavus 7,3 m, suurim sügavus 22 m, pikkus 180 m, laius 145 m, kaldajoone pikkus 562 m
Väga kareda veega jörv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2140200
Kaussjärv on Rõuge alevikus asuv väga sügav
järv. Nähtavasti on Kaussjärv varem, paar meetrit kõrgema veeseisu puhul,
moodustanud Suurjärvega ühise veekogu.
Loode-kagu suunas ovaalne järveke, mille kaldad on lausad, välja arvatud
idapoolne, kus asub üsna kõrge metsane mägi. Veepeeglit ümbritseb õõtsik, mis
katkeb vaid kagukalda sissevoolu lähedal, kuhu oja on kandnud hulga liiva ning
võimaldanud rajada hea ujumiskoha. Järve põhi on mudane, kuid mitte kuigi paksu
kihina.
Jäävabal perioodil läbib järve pisike kiirevooluline oja, mis talvel külmub
peaaegu põhjani ning vee juurdevool enam-vähem lakkab. Tänu varjatud asukohale
ürgorus ja suurele sügavusele ei pääse tuul Kaussjärve vett segama. Seepärast
on järve vesi nii temperatuuri kui ka keemilise koostise suhtes erakordselt
teravalt ja püsivalt kihistunud. Vesi ei segune järves põhjani isegi mitte
kevadise ja sügisese täissegunemise ajal. Nagu näitavad korduvad uurimised, on
süvakihtide vesi järves ka erakordselt külm. Järve vee värvus varieerub
oranêist helepruunini ning keskmise läbipaistvusega (1,7-3,3 m).
Taimestik on vähene, kuid koosneb 24 liigist.
Kalastikus esinevad ahven, särg, haug, roosärg, latikas. Kahrila järvest
tulevat siia angerjad. Varem on järves olnud suured tumedad vähid ning esinenud
ka forelle.
Rahvamuistendi järgi olevat Kaussjärv olnud Kalevipojale kaevuks. Järve järsk
kaldaprofiil ja suur sügavus õigustavad seda kujutlust. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/