Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)

Karula Pikkjärv (Pikkjärv), ka Pikkeri järv

Valgamaal, Karula vallas, Karula, Kirbu jaVäheru külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6405794	57°46'21" N
Y	637522	26°18'40" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Võrtsjärve alamvesikond

Pindala 39,7 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 12,6 m, pikkus 2 970 m, laius 170 m, kaldajoone pikkus 8 166 m

Valgala pindala 30,4 km², veevahetus 5 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2131900

See omapärane, ligi 3 km pikkune ja kõige laiemast kohast ainult 0,17 km laiune järv asetsebValgast 18 km ida pool. Järv paikneb väga kitsas ida-läänesuunalises ürgorus. Kaldad on kõrged, suuremalt osalt liivased, ainult järve otstes leidub turbast kallast ja õõtsikut. Järv süveneb järsult ning on kõige sügavam järve keskosas. Leidub rohkesti liivast kaldavöödet, sügavamal katab põhja õhuke mudakiht. Järvest läänes on ülekaalus segamets, ida pool leidub rohkem põlde ja niite.
Järv on nõrga läbivooluga. Idast toob vett Kirbu oja, lõunast Jääslätte allikast tulev ojake, läänest karula Mõisajärvest algav väike oja, põhja poolt suvel kuivav Lüüsi kraav. Leidub kalda- ja põhjaallikaid. Väljavooluks on põhjakaldalt lähtuv Varese ehk Väheru oja, mis suubub Väike-Emajõkke. Kuna väljavoolule on ehitatud veski, siis sõltuvalt paisu avatusest ja suletusest kõigub veetase järves 1,5 m piires.
Suvel on vesi rohekaskollane ja keskmiselt läbipaistev (2,9 m), talvel kollakaspruun ja vähem läbipaistev (1,4 m). Võrdlemisi vähe kihistunud.
Taimestik oli 1952 a. keskmise rohkusega, liike oli rohkesti (22).

Kaladest elutsevad järves latikas, särg, ahven, haug, linask, nurg, roosärg, luts, koger, kiisk, hink ja isegi angerjas. Kunagi on Pikkjärv olnud väga vähirikas.
Järv on väga sobiv puhkekohaks, õngespordiks ja suplemiseks. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Järve kaldal on RMK lõkkekoht: 2 lõkkeaset, käimla ja puukuur, ruumi 3 telgile, parkimine lõkkekoha juures.

Karula Pikkjärve ja seda ümbritseva ala maastikuilme säilitamiseks loodi 2006. a Karula Pikkjärve maastikukaitseala

Särg, ahven, haug, hõbe- ja kuldkoger, roosärg, kiisk, angerjas, karp, linask, koha, latikas. Kalameestele peakuvad huvi peamiselt ahven, haug, latikas, karp, linask. /Õngitsemine, Tln 2003/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/