Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
Kariste järv, ka Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv
Viljandimaal, Abja ning Halliste vallas, Abja-Paluoja vallasiseses linnas ja Veskimäe ning Päigiste küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6445757 |
58°8'44" N |
|
Y |
579145 |
25°20'38" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Pärnu alamvesikond
Veepeegli pindala 60,9 ha, saarte pindala 0,5 ha, pindala kokku 61,4 ha, keskmine sügavus 3,3 m, suurim sügavus 7,2 m, maht 1 600 tuh m3, kaldajoone pikkus 7 316 m
Valgala pindala 128 km2, veevahetus 22 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2098500
Järve nimetatakse Vana-Kariste järveks – järve
eri osi aga Suur- ja Väike-Kariste järveks. Paikneb Viljandi maakonnas,
Abja-Paluoja loodepiiril, merepinnast 37,5 m kõrgemal.
Sakala kõrgustiku edelanõlva läbivas kagu-loodesuunalises Halliste ürgorus asuv
orujärv. Oru veerud on järvele kõige lähemal kirdes, kus ka järve kaldad on
kõige kõvemad. Ümbruskonnas domineerib lainjas moreenmaastik, kus on levinud
savikad kamar-leetmullad, paiknevad viljakad põllud ning paiguti leidub ka
metsa. Orulammil on peamiselt luhaheinamaad, kohati ka metsad liivasel
pinnasel, järvest kagus isegi raba. Tänapäevaks on järv tugevasti soostunud ja
setetega täitunud. Järve vananemist kiirendas oluliselt veetaseme alandamine
umbes 1 m võrra 1940 aastate alguses. Põhi on kalda lähedal kohati liivane
(eriti kirdekaldal), kohati mudane, sügavamal aga katab põhja kõikjal vähemalt
1-3 m paksune mudakiht. Kitsenevasse järvekaela on tekkinud saar.
Kariste järvest voolab läbi Halliste jõgi. Järve suubub ka allikasooni ja
kraave, leidub kalda- ja põhjaallikaid. Suurvee ajal tõuseb järve vesi kuni 1,5
meetrit.
Vesi ei segune täielikult: pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe oli 1952 a.
väike (4,2 kraadi), hapnikusisaldus aga väga erinev. Kollakasroheline vesi on
keskmise läbipaistvusega (2,2 m).
Taimeliike oli 1952. a. keskmiselt (15 liiki).
Järv on väärtuslik kalajärvena. Eriti paistab silma liigirikkuse poolest.
Esinevad särg, latikas, ahven, haug, nurg, viidikas, koha, angerjas, kiisk,
koger, linask, roosärg, luts, turb. Saadud on isegi forelli. Kunagi oli järv
väga vähirikas.
Kariste järve põhiline tähtsus seisneb sobivuses kalastamiseks. Mõnevõrra
väärtuslik on ta ka puhke- ja supluskohana: supluskohad on Kadrimäe ja Rehemäe
lähedal. Järv on silmapaistvalt maaliline.
Matkajale pakub kahtlemata huvi enam kui 100 m pikkune maa-aluste käikude võrk
ürgoru paremal kaldal Koodioru veerul punases liivakivis. See olevat kunagine
paopaik, hiljem kasutanud Vana-Kariste mõis seda õllelaona. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Esinevad särg, ahven, haug, latikas, linask, nurg, viidikas, kiisk, koger, luts. /Õngitsemine, Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977