Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)

Kalli järv, ka Pühajärv, Kaali järv

Kalli järv, võimalus otsetee
Kalli järv talvel

Tartumaal, Mäksa ning Võnnu vallas, Kastre ja Ahunapalu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6475226

58°22'35" N

Y

688922

27°13'48" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 198,7 ha, keskmine sügavus 1,1 m, suurim sügavus 1,4 m, pikkus 1 870 m, laius 1 140 m, kaldajoone pikkus 11 634 m

Valgala pindala 82,8 km2, veevahetus 9 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2085400

See edela-kirde suunas piklik järv on üsna sopilise kaldajoonega. Soppidel on omapärased nimed: kirdes - Haabsaare sopp, lõunas Peravalla jõe suudmes - Äniktsoll, edelas Sääpera oja suudmes – Suutsoll. Peale nende on üks sopp põhjas Kalli jõe lähtekohas. Järve kaldad on väga madalad, enamasti soised, paiguti õõtsikulised.

Järv on võrdlemisi tugeva läbivooluga –  lõunast voolab sisse Peravalla jõgi, millesse suubub ka Leegu järve väljavool, edelast voolab sisse kevaditi Säärepa oja. Palju vett valgub sisse ka soost. Välja voolab Emajõkke suubuv Kalli jõgi, millel Kaevandu kanali kaudu on otseühendus ka Peipsiga.

Suvel seguneb vesi hästi, on soe ja hapnikurikas. Võib oletada, et talvel on hapnikuolud palju halvemad. Kollakaspruun vesi on suhteliselt rauarikas ning vähe läbipaistev (0,9 m).

Kalli järve kalastiku koosseis ja hulk on väga muutlikud, sõltudes kalade rännetest Peipsisse ja tagasi. Kevadel on kõige rohkem latikat ja haugi, vähem särge, kiiska ja ahvenat. Sügisel ja talvel on järves rohkem säinast ja lutsu, kuid saadakse ka haugi, latikat, ahvenat, roosärge ja särge. On saadud ka teisi kalu. Juba J. B. Fisher kirjutas 18. sajandil, et järves on kõiki Peipsi kalu, eriti suurepärased olevat aga siinsed kogred.

Kalli järve linnustik on liigirikas, kuid mitte arvukas. Pesitsevad tuttpütt, sinikael-, piil-, räga- ja luitsnokk-part ja tuttvart. Esinevad kala- ja naerukajakas, kõrkja-roolind, rootsiitsitaja jt.
/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

http://register.keskkonnainfo.ee/

http://loodus.keskkonnainfo.ee/

Vaata lisaks:

Emajõe Suursoo