Otsingu tulemused:
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala
Kaiavere järv
Kaiavere järv
Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kaiavere ja Otslava külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6499122 |
58°36'14" N |
|
Y |
655481 |
26°40'31" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 246,5 ha, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 5 m, pikkus 3 620 m, laius 880 m, maht 7 019 tuh m3, kaldajoone pikkus 8 442 m
Valgala pindala 92,2 km2, veevahetus 3 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2057100
Järve ümbrus on võrdlemisi madal, enamasti
niiskete heinamaade all. Kaguotsa juures on Kaiavere asundus, viimasest loode
pool Kaiavere kalamajandi keskus ja tiigid. Kaldad on madalad, enamasti
mudased. Järve otstes leidub õõtsikut. Kirde pool on kallas turbane, edelas
leidub ka liivast ja kruusast kaldavöödet. Sügavamal katab põhja mudakiht.
Läbivoolujärv, mille loodesoppi suubub Kuremaa järvest algav Amme jõgi. Idast
voolavad sisse pisike Kõlajõgi ja mitu kraavi. Väljavool Amme jõe kaudu
Elistvere järve.
Järve vesi on rohekas- kuni sinepikollane, võrdlemisi vähe läbipaistev (1,3-2,4
m), hästi segunev ja soojenev.
Taimestik hõivas 1957 ja 1973 a. kolmandiku järvest ning koosnes 25 liigist.
Fütoplanktonit on üsna rohkesti, tõenäoliselt on ka zooplanktonit küllaldaselt.
Põhjaloomastikku on samuti küllaltki palju.
Kaiavere kalamajandi kinnise järvena on veekogu üsna kalarikas. Domineerib
latikas, esinevad särg, haug, ahven, kiisk, linask, luukarits, roosärg,
viidikas, mudamaim, angerjas, tõenäoliselt ka luts, koger, vingerjas, turb,
nurg ja säinas. Sisse on lastud riipust, rääbist, vikerforelli, peledit ja
karpkala. Peled on nähtavasti püsima jäänud. Vähesel hulgal leidub jõevähki.
Veelindudest pesitsevad järvel tuttpütt, sinikaelpart, tuttvart, piilpart,
punapeavart jt. Väga palju linde peatub järvel toitekülalistena.
Rahvamuistendites räägitakse, et Kaiavere järves ulatus vesi Kalevipojale
kaelani. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Sellel sajandil on Kaiavere järve asustatud linaskit (2001), koha (2000, 2002, 2003, 20010) ja angerjat (2002, 2003, 2004, 2006, 2008, 2009)
Kaldalt püüdmise kohti vähe, vajalik paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, koha, angerjas, roosärg, linask, nurg. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Viimati: märts 2018