Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Kaiavere ja Otslava külade juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6499122 |
58°36'14" N |
Y |
655481 |
26°40'31" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 246,5 ha, keskmine sügavus 2,8 m, suurim sügavus 5 m, pikkus 3 620 m, laius 880 m, maht 7 019 tuh m3, kaldajoone pikkus 8 442 m
Valgala pindala 92,2 km2, veevahetus 3 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2057100
Järve ümbrus on võrdlemisi madal, enamasti
niiskete heinamaade all. Kaguotsa juures on Kaiavere asundus, viimasest loode
pool Kaiavere kalamajandi keskus ja tiigid. Kaldad on madalad, enamasti
mudased. Järve otstes leidub õõtsikut. Kirde pool on kallas turbane, edelas
leidub ka liivast ja kruusast kaldavöödet. Sügavamal katab põhja mudakiht.
Läbivoolujärv, mille loodesoppi suubub Kuremaa järvest algav Amme jõgi. Idast
voolavad sisse pisike Kõlajõgi ja mitu kraavi. Väljavool Amme jõe kaudu
Elistvere järve.
Järve vesi on rohekas- kuni sinepikollane, võrdlemisi vähe läbipaistev (1,3-2,4
m), hästi segunev ja soojenev.
Taimestik hõivas 1957 ja 1973 a. kolmandiku järvest ning koosnes 25 liigist.
Fütoplanktonit on üsna rohkesti, tõenäoliselt on ka zooplanktonit küllaldaselt.
Põhjaloomastikku on samuti küllaltki palju.
Kaiavere kalamajandi kinnise järvena on veekogu üsna kalarikas. Domineerib
latikas, esinevad särg, haug, ahven, kiisk, linask, luukarits, roosärg,
viidikas, mudamaim, angerjas, tõenäoliselt ka luts, koger, vingerjas, turb,
nurg ja säinas. Sisse on lastud riipust, rääbist, vikerforelli, peledit ja
karpkala. Peled on nähtavasti püsima jäänud. Vähesel hulgal leidub jõevähki.
Veelindudest pesitsevad järvel tuttpütt, sinikaelpart, tuttvart, piilpart,
punapeavart jt. Väga palju linde peatub järvel toitekülalistena.
Rahvamuistendites räägitakse, et Kaiavere järves ulatus vesi Kalevipojale
kaelani. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Sellel sajandil on Kaiavere järve asustatud linaskit (2001), koha (2000, 2002, 2003, 20010) ja angerjat (2002, 2003, 2004, 2006, 2008, 2009)
Kaldalt püüdmise kohti vähe, vajalik paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas, koha, angerjas, roosärg, linask, nurg. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Viimati: märts 2018