Kahrila järv
Kahrila järv
Võrumaal, Rõuge vallas, Kiidi, Lauri, Mustahamba, Nursi, Raudsepä ning Simmuli külade juures asuv avalik järv
On üks seitsmest 10 km pikkuses ja 52 m sügavuses Rõuge ürgorus olevast Rõuge järvest.
Keskpunkti koordinaadid:
|
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
|
X |
6405566 |
57°45'32" N |
|
Y |
671418 |
26°52'48" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 40,3 ha, keskmine sügavus 5,3 m, suurim sügavus 16,4 m, pikkus 2 360 m, laius 270 m, kaldajoone pikkus 5 542 m
Valgala pindala 45,4 km2, veevahetus 6 korda aastas
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2139100
Kirde-kagu suunas orienteeritud orujärv, mille pikkus on pisut üle 2,3 km, suurim laius aga ainult 270 m. Ürgoru veerud on kõrged, eriti järve kaguotsa kohal, kus nende kõrgus on kuni 73 m üle merepinna. Mitmed lisaorud, tähtsamaina Enni org, liigestavad oru kaldaid. Oru veerudel on valdavalt talud ja põllumaad, paiguti võsa ja metsa. Rohkesti on savikat ja liivast kaldavöödet. Kagu- ja põhjaotsa juures on kallas soostunud.
Tänu võrdlemisi tugevale läbivoolule on järve
põhi valdavalt kruusane, muda leidub rohkem järve otstes. Järve läbib ning
sissevool toimub peamiselt läbi Rõuge oja. Vett toovad samas ka mitmed kraavid ja lisaorud, samuti esineb
järves allikad.Väljavool on järve loodeotsast Ajojõe kaudu Pühajõkke.
Järve vesi on kollakasroheline, keskmise läbipaistvusega (3,1-3,3 m) ja
selgesti kihistunud.
Vesi õitseb läbi suve. Zooplanktonit leidub rohkesti, esinevad mitmed
haruldasemad või huvitavamad liigid. Ka põhjaloomastikku on rohkelt.
Kahrila on üks paremaid Rõuge kalajärvi: siin esinevad latikas, ahven, haug,
nurg, roosärg, viidikas, kiisk, luts, koger, angerjas, karpkala, peipsi siig ja
peled. /Aare
Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Taimestikku hulk on järves keskmine, taimeliikide arv aga suur (24). Kaldaveetaimestik moodustab kogu kalda ulatuses umbes 10 m (kohati tuntavalt laiema) vööndi. Vöönd koosneb kalda pool peamiselt kalmusest, vee pool järvekaislast ning pilliroost.Ujulehtedega taimestik, mis samuti esineb peaaegu pideva vööndina, on valitsevaks taimeks kollane vesikupp.
Lindudest on ainsateks pesitsejateks järvel kõrkja-roolinnud. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/
Maaliline, kõrgete kallastega järv. Esinevad ahven, haug, viidikas, nurg, särg, latikas, koger. On saadud ka koha, peipsi siiga, linaskit ja angerjat. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
Viimati: märts 2018