Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)

Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris), peajalgne loom kaheksajalgade (Octopus) perekonnast. Inglise common octopus; saksa Gewöhnlicher Krake; prantsuse pieuvre; hispaania pulpo común; kreeka khtapodi; türgiahtapot, jaapani ma dako; soome meritursas; veneосьминог обыкновенный. Kosmopoliitne liik, kes elab kõikides subtroopilistes, troopilistes ja üldse soojaveelistes meredes-ookeanides. Ida-Atlandis levinud Inglismaa lõunarandadest Senegalini Aafrikas, teda on Vahemeres, Assooride, Kanaari saarte ja Roheneemesaarte vetes. Lääne-Atlandis levinud Connecticutist Brasiiliani. Tavaliselt viibib ta randade lähedal kuni 200 m sügavusel ja eelistab kaljuseid paiku.

Keha pehme ja kotjas, selle keskel suuava. Suu keskel on kitiinist lõuad, mis sarnanevad papagoi nokkadega. Keha pikkuseks on tavaliselt kuni 25 cm. Kaheksal ühepikkusel lihaselisel haarmel on igaühel kaks rida iminappasid – haarmed kasvavad kuni 90 cm pikkuseks (harva kuni 120-130 cm). Hariliku kaheksajala mass võib olla kuni 10 kg. Silmad on suured, ajul aga 30 kääru – harilikul kaheksajalal on hea mälu, ta on võimeline eristama geomeetrilisi kujuneid ja allub dressuurile. Nagu paljudel teistelgi peajalgsetel on tal 3 südant. Suudab muuta oma keha värvi, tavaliselt on pruun. Kaheksajala kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol - ta on paljas. Kuid kaheksajalg on see-eest kaval, osav, tugev ja ettevaatlik. Täiskasvanud kaheksajalgade vaenlaste hulka kuuluvad nendest toituvad mureenid, meriangerjad, delfiinid ja haid. Väga tihti päästab kaheksajala tema hea maskeering. Mureenide eest põgenev kaheksajalg paiskab vette tindipilve. Tindiga koos eritub aine, mis ründaja meeled halvab.

Päevasel ajal eriti ei liigu, jahti peab videvikus ja öösel. Saagi (kalad, koorikloomad, limused) haarab haarmetega, toob suu juurde ning hammustab lõugadega (nokkadega). Seejuures tungib saakloomasse kaheksajala süljenäärmetest mürk.

Paarituvad kaheksajalad näevad välja nagu nad veaksid teineteist kättpidi. Tegelikult pumpab isane emasele viljastamiseks seemnerakud oma kuju muutnud kolmanda kombitsa abil (hectocotylus). Paaritumine võib kesta kuni tund aega. Nädal pärast viljastamist muneb emasloom pessa suure hulga mune, mis meenutavad väljanägemiselt viinamarjakobaraid. Emasloom valvab mune nelja kuni kuue nädala kestel, puhastab ja pumpab neile pidevalt värsket vett juurde. Kooruvad vastsed meenutavad oma väljanägemiselt pisikesi 3 millimeetri suuruseid kaheksajalgu. Nad hõljuvad umbes kuu aega planktonina vees, kuni maanduvad merepõhjas ja seal suureks kasvavad. Umbes 50-180 000 koorunud loomast elab täiskasvanueani vaid üks-kaks isendit.

Ajaloos on ette tulnud hariliku kaheksajala väga rohket paljunemist ja massilist ilmumist rannikuvetesse. Nii toimus see 1899-1890-ndail aastail Prantsusmaa põhja- ja Inglismaa lõunarannikul. Kohati võis merepõhjal üheainsa kivi juures loendada kuni 68 kaheksajalga. Pärast tormi kuhjus randadesse sadu tonne roiskuvaid kaheksajalgasid. Kaheksajalgade invasioon kordus La Manche’i väinas aastatel 1922 ja 1950. Kaheksajalad olid nii näljased, et õnge otsa jäänud kaheksajalg rebiti liigikaaslaste poolt otsekohe tükkideks.

Kui 1960-ndatel ulatus aastane väljapüük üle 100 000 tonni, siis tänaseks on liigi arvukus ülepüügi tõttu märgatavalt kahanenud. Väljapüük 2014. a 43 334 tonni, suurimad püüdjad Mehhiko ja Itaalia.

Märts 2018

Vaata lisaks:

Takoyaki ehk kaheksajala-kuklid
Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
Kaheksajalad (Octopus)