Otsingu tulemused:

1. Akvaristika
2. Carassius praecipuus (kogreliik)
3. Eesti jõgede loend
4. Eesti järvede loend
5. Funazushi ehk jaapani hapukoger
6. Harilik idakoger (Carassioides acuminatus)
7. Hõbedane idakoger (Carassioides argentea)
8. Hõbekoger (Carassius gibelio)
9. Hüüdre järv (Hüüdra järv) [Kooraste järvestik]
10. Idakogre liik Carassioides phongnhaensis
11. Idakogred (Carassioides)
12. Jaapani koger (Carassius cuvieri)
13. Jumšo enger / Vud jumo / Er jumo / Iksa jumo (maride vetejumal)
14. Kahala järv
15. Kalakaitse ajalugu (Eesti)
16. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
17. Kanepi Palojärv (Palojärv, Palujärv, Kanepi Palujärv, Kooraste Palujärv)
18. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
19. Kiiruimsete süstemaatika
20. Kivijärv (Koitjärve Kivijärv, Pillapalu Kivijärv)
21. Kodijärv (Väike Kodijärv)
22. Koerkalad (Umbra)
23. Koger (Carassius carassius)
24. Kogrõjärv (Kuura Kogrõjärv, Kuklase Kogrejärv)
25. Kogrõjärv (Saarjärve Kogrõjärv, Kaika Kogrejärv)
26. Kogrõjärv (Timpri Kogrõjärv, Timpre Kogrejärv)
27. Kogrõjärv (Ähijärve Kogrõjärv, Kogrejärv)
28. Kogred (Carassius)
29. Kogrejärv (Krüüdneri Kogrejärv)
30. Kogrejärv (Tohvri Kogrejärv, Karula Kogrejärv, Kogrõjärv)
31. Kogrejärv (Vellavere Kogrejärv, Vellavere järv)
32. Kogõrjärv (Tsopa Kogõrjärv)
33. Koigi järv (Koigi Suurjärv)
34. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
35. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
36. Kuldkala (Carassius auratus)
37. Kuulja järv (Kograjärv, Kogrejärv, Kuuljärv, Koolja järv, Koorja järv) [Koorküla järvestik]
38. Kuulma järv (Kuulme järv, Külmajärv, Koolma järv)
39. Kõrdsijärv (Partsi Kõrdsijärv, Partsi järv, Koolimaja järv, Koolijärv, Partsi Kõrtsijärv)
40. Käsmu järv
41. Laanemõtsa järv (Laanemetsa järv, Saarjärv) [Koorküla järvestik]
42. Langsdorffi koger (Carassius langsdorfii)
43. Linajärv (Viitna Linajärv)
44. Linaleojärv (Koorküla Linaleojärv, Koorküla Linajärv, Linaleotse järv)
45. Linaleojärv (Äntu Linaleojärv, Äntu Linajärv, Moora järv)
46. Maardu järv (Liivakandi järv)
47. Merikogerlased (Sparidae)
48. Mordva vetehaldjas
49. Mustjõe alamvesikond
50. Mustjärv (Kantküla Mustjärv, Pühajärv)
51. Mustjärv (Piigandi Mustjärv, Mustina järv, Kogrejärv)
52. Mustjärv (Võrumõisa Mustjärv, Võru Mustjärv, Poti järv)
53. Mäeotsa järv (Mäetaguse järv) [Äntu järvestik]
54. Männikjärv [Endla järvestik]
55. Mäsajärv (Mäsäjärv, Messe järv, Metsajärv)
56. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
57. Nüpli järv
58. Päriskarpkalalased (Cyprininae)
59. Palojärv (Ihamaru Palojärv, Ihamaru Palujärv)
60. Pangodi järv
61. Pautsjärv (Kogrejärv)
62. Peipsi alamvesikond
63. Peräjärv (Arula Peräjärv, Arula järv, Päästjärv)
64. Pikkjärv (Kaarepere Pikkjärv)
65. Pikre järv (Pikri järv) [Koorküla järvestik]
66. Pupsi järv
67. Põrmu järv/Tsopa järv (Põrmujärv, Kogrejärv)
68. Pärimus: Kunnejärv (Konnajärv)
69. Rahkjärv (Mustjärv)
70. Ratva järv (Arvila järv)
71. Räimi järv (Mäeräima järv, Mäirame järv, Räime järv, Õrro järv)
72. Saka järv (Soka järv)
73. Sikuti järv (Sirkuti järv, Metsküla järv, Metsajärv)
74. Sump (kumm, pandur, märss)
75. Suurjärv / Näkijärv (Päidla Suurjärv / Näkijärv, Silla-Suurjärv, Sillajärv)
76. Suuruim-idakoger (Carassioides macropterus)
77. Särgjärv (Jõemõisa Särgjärv)
78. Valgejärv (Äntu Valgejärv, Äntu Valgjärv, Paralepetsa järv)
79. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
80. Vihmjärv / Tarupedäjä järv (Tarupedaja järv, Võidujärv, Kolski järv)
81. Vilgjärv (Valgjärv, Pikri järv) [Koorküla järvestik]
82. Võrtsjärve alamvesikond
83. Väike Kaksjärv (Kaksjärv, Väike Kaksikjärv, Linajärv)
84. Väike Kalajärv (Kreo Väikejärv)
85. Väikene Palojärv (Ihamaru Kogrejärv, Väike Palujärv)
86. Väiku-Kuikli järv (Kuigli Kogrejärv)
87. Õdri järv (Õdre järv, Õdra järv, Edre järv, Odrijärv)
88. Ähijärv (Ahijärv)

Kahala järv

Kahala järv

Harjumaal, Kuusalu vallas, Kahala, Soorinna ning Uuri külajuures asuv avalik järv

Keskpuntki koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6595014

59°29'2" N

Y

586814

25°31'55" E

Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond

Pindala 345,2 ha, keskmine sügavus 0,9 m, suurim sügavus 2,8 m, pikkus 2 400 m, laius 2 000 m, kaldajoone pikkus 8 748 m

Valgala pindala 16,4 km2, veevahetus 1 kord aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, kalgiveeline ning segatoiteline

Registri kood VEE2001600

Järv asetseb Põhja-Eesti platool, umbes 32,8 m kõrgusel merepinnast. Järve ümbruses on peamiselt puisniidud ja karjamaad, kasvavad mõned metsatukad (Hiie ja Alu mets), läänes ja loodes leidub ka rabametsa. Kaldad on enamasti madalad ja mudased, kohati õõtsikulised, kohati turbased. Ainult kirdekallas on kõvem ja kivisem. Valdavas osas järvest ei küüni sügavus 1 meetrini, kõige sügavam on lõuna- ja kaguosa. Kahala järve põhja katab pealt tumehall sapropeel, mille kihi keskmine paksus on 2 m. A. Määri andmeil ulatuvat mudakihi paksus paiguti isegi 7,5 meetrini.

Kahala järv on nõrga läbivooluga. Sisse voolab kraave ja ojakesi, vett tuleb ka kaguosa põhjaallikatest ja ja lõunaosa kaldaallikatest. Lõunakaldal asuvale uuele väljavoolukanalile on rajatud veetaseme regulaator (varem väljavool läänekaldalt). Väljavoolukanal viib vee Liiva ehk Loo jõkke.

Vesi on hästi segunev ja soojenev, rohekaskollane, planktoni ja pudeme rohkuse tõttu vähe läbipaistev (0,9-1,2 m).
Kahala järve taimestik on liigirikas (26 liiki ja väga rohke). Siin leidub mandri järvedes väga haruldast väikest penikeelt, vahepeal oli ka siia sisse toodud tuskaroora vesiriisi.
Kahala järve vesi õitseb igal suvel erakordselt tugevasti, nii et vesi on lausa paks hernesuurustest Gloeotrichia echinulata kolooniatest. Leidub ka haruldasi vetikaid. Üsna palju on järves ka zooplanktonit, väga rohkesti põhjaloomastikku.
Kaladest on kõige paremad elutingimused kogrel. Siinset kokre peetakse üheks kõige kiiremakasvulisemaks ja tõult parimaks Eestis. Viimasel ajal on küll kokre vähem. Rohkesti leiduvat haugi, ahvenat, esineb linaskit ja lutsu. Järve on lastud ka angerjat ja hõbekokre.
Kahala järve linnustik on erakordselt rikkalik. Eriti pesitseb siin mitmesuguseid partlasi. Kevadel ja sügisel võib siin kohata puhkavaid luigeparvi.

Paljudes rahvamuistendites kõneldakse Kahala järve tulekust musta pilvena.

/Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Madalas järves esineb ahven, särg, haug, harvemini linask ja koger. Sageli tabatakse ilusaid ahvenaid. /Õngitsemine. Tln 2003/

Oma madaluse tõttu jääb Kahala järv talviti kergesti ummuksile.

Allikad:

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Viimati: märts 2018

 

Vaata lisaks:

Kahala järve tekkimine (pärimus)
Kahala järv (muistend)