Valgamaal, Otepää vallas, Otepää ning Pilkuse külade juures asuv avalik järv
Keskpuntki koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6438682 |
58°3'50" N |
Y |
649157 |
26°31'39" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Veepeegli pindala 25,6 ha, saarte pindala 0,9 ha, pindala kokku 26,5 ha, keskmine sügavus 2,9 m, suurim sügavus 4,3 m, pikkus 700 m, laius 630 m, kaldajoone pikkus 2 755 m
Valgala pindala 10,2 km2, veevahetus 4 korda aastas
Keskmise karedusega kihistumata järv, liigtoiteline
Registri kood VEE2103600
Järve suurim sügavus on 4,3 m (keskmine
sügavus 2,9 m). Järve muudavad kauniks paarikümne meetri kõrgused moreenkünkad:
läänes Köstrimägi, põhjas Järvesaare mägi, idas Karjamõisa mägi, lõunas Veski-
ja Papimägi. Kallastel on soist heinamaad, kaugemal vahelduvad niidud
metsasaludega. Varem on Kaarna järv ja loodes asuv Lüüsjärv moodustanud ühise
veekogu, milles Järvesaare mägi on olnud saar. Järve põhjaosas on ligi 1 ha
suurune segametsaga kaetud kõrge saar, sellest edela pool madalik - Kivissaar,
kus vett on 0,5 m. Varem olevat olnud siin saar. Kaldad on lausjad, enamasti
liivased. Kaldavööde on suuremalt jaolt liivane, sügavamal ja õõtsikkalda all
mudane. Kõige sügavam on järv Kivissaarest kagu pool.
Läbivool on nõrk. Vesi on rohekaskollane, vähe läbipaistev (0,9 m), hästi
soojenev ja segunev. Mõnel talvel on järves hapnikupuudus.
Taimeliike oli 1954 a. palju (24). Domineeriva pilliroog ja järvekaisel. Suvel
esineb sinivetikate õitsemine. Zooplanktonit on rohkesti, põhjaloomastikku
vähe.
Kalastik koosnes särjest, ahvenast, haugist, roosärjest, latikast, kiisast, mudamaimust ja hingust. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Ahven, särg, latikas, haug, luts, kiisk, koha angerjas. Väikese kala poolest rikas järv. /Õngitsemine. Tln 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
Viimati: märts 2018