Jõksi järv

Põlvamaal, Kanepi vallas, Kanepi aleviku ning Hino ja Jõksi külade juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

	Ristkoordinaat	Kraad, minut, sekund
X	6432125	58°0'2" N
Y	662189	26°44'36" E

Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 65,1 ha, keskmine sügavus 7,3 m, suurim sügavus 23,8 m, pikkus 2010 m, laius 455 m, maht 4 738 tuh m³, kaldajoone pikkus 5 195 m

Valgala pindala 47,9 km², veevahetus 3 korda aastas

Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline

Registri kood VEE2122400

See piklik järv paikneb Otepää kõrgustiku kaguserval, sügavas kirde-edelasuunalises ürgorus. Järve nõgu on uuristatud jääsulamisvete poolt.

Kaldad on enamasti kõrged ning järsud, suuremalt osalt savikast kruusast, vähem mudased.

Jõksi järv on nõrga läbivooluga järv. Järve suubub Hoboala oja. Sissevool kraavi kaudu on ka Vähkjärvest ning Piigandi järvest. Veekogu loodekaldal on rohkesti allikaid. Väljavool toimub Võhandu jõe kaudu. Suurvee ajal tõuseb järve pind kuni 0,8 m võrra.

Suvel on vesi pruunikaskollane, keskmise (talvel vähese) läbipaistvusega.

Taimestik on vähene, kuid liigirikas (22). Valitseval kohal on kaldataimestik, mis ei paikne aga kaldajoonel ühtlaselt. Peaosa etendavad pilliroog, järvekaisel ja ahtalehine hundinui, järgnevad konnaosi, kalmus jt. Ujulehtedega taimestik on vähene. Domineerivad ujuv penikeel ja vesi-kirburohi.

Kaladest on enim latikat, särge, ahvenat ja haugi. Esineb veel kiiska, roosärge, lutsu, hinki ja väljavoolus viidikat.

Lindudest esineb tuttpütte. Pesitsevad ka üksikud kõrkjaroolinnud.

Folkloor räägib, et Jõksi järves on kohti, kus järv hingab, et järve olevat peidetud kulda ning, et enne olevat järve ümber meri olnud, kuid torm olevat mere ära viinud. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Särg, ahven, haug, koha, kiisk, viidikas, latikas, angerjas. /Õngitsemine. Tln 2003/

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Viimati: veebruar 2018