Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Jõemõisa-Kaiu järvestik

Jõemõisa-Kaiu järvestik


Jõgeva maakonnas, Kagu-Eesti lavamaa ja Vooremaa vahelises arvatavasti preglatsiaalses orundis, on kolmejärveline (Jõemõisa, Papi ja Kaiu) järvestik. Praeguste järvede asemel on olnud suurem järv, mis hiljem veetaseme alanemise, muda kogunemise ja kinnikasvamise tagajärjel on muutunud mudasteks, kitsaste väinadega ühendatud järvedeks. Nende veetase on pärast Kääpa jõe süvendamist (1910.-15. a.) umbes 0,5 m alanenud ja on praegu 39,8 m üle merepinna.

Tõenäoliselt kuulus siin asunud suurema järve juurde ka pisut üle 1 km ida pool asuv Jõemõisa Särgjärv.

Suurim on Kaiu järv (130,3 ha), järgnevad Jõemõisa (ka Jõe-) järv (64,2 ha) ja Papijärv (29,3 ha). Jõemõisa järves on suurim sügavus 3,2 m, Kaiu järves 3,0 m ja Papijärves 2,8 m (järvede keskmine sügavus on 2,6 m). Järvede vahel on soise põõsasniiduga kaetud Heinasaar, Papijärves väike pajuvõsane Linnusaar, Jõemõisa ja Kaiu vahel Pedassaare (ehk Lustsaare) nimeline liivane poolsaar, millel kasvab männik.

Järvestikku ümbritseval alal on lääne ja põhja pool pinnakatteks savikas moreen, idas liiv, lõunas turvas. Põhjas ja läänes on põllumaad järvest eraldatud ainult mõnesaja meetri laiuse soise niiduga. Lõuna pool on ulatuslik Kaiu ja Tootsi soo, idas liivakas Kaiu mõhnastik, kust algab laialdane Sõeru mets. Siin, Jõemõisa järve idakaldal, asuvad ka suvilad, Tartu metsamajandi soome saun ja paadisadam.

Järvestik on tervikuna õige liigestatud ja keerulise kaldajoonega. Kaldad on kõikjal madalad, enamasti mudased, ainult Kaiu järve kirdeosas leidub liivast kallast; seal asub ka Tartu Kalaspordiklubi paadisadam, soome saun ja rida suvilaid. Õõtsikut näeme põhja pool väljavoolu ümbruses ning Kaiu järve lõunakaldal. Kaiu järv on madal, kuid süveneb järsult; põhi on kaetud mudakihiga (kuni 10 m). Lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad saari.

Järvestik on võrdlemisi ulatusliku valgalaga ja tugeva läbivooluga. Suurimaks sissevooluks on lõunast Kaiu järve suubuv Alajõgi (Välgi jõgi), Papijärve voolan Saare järvest tulev Uhmardu jõgi (Saare oja) ja Ristimurru kraav. Kaldaallikaid on Jõemõisa järve põhja-, Papijärve lääne- ja Kaiu järve idakaldal. kaiu järves leidub ka põhjaallikaid. Vesi voolab Kaiu järvest järvekaela kaudu papijärve ja Vahejõe kaudu Jõemõisa järve. Järvestiku loodenurgas, Jõemõisa järve ja Papijärve ühinemise kohal, nn. Järvekaelas, algab Kääpa jõgi, mis viib järvede vee Peipsisse.

Soovete suure osatähtsuse tõttu on järvede vesi kollakaspruun ja vähese läbipaistvusega (1,1-1,7 m). Vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi, kuid juba 2-3 m sügavusel ei ole kuigi hapnikurikas.

Järvede taimestik on hulgalt keskmine, liike kuulus sellesse 1951. a. palju (34). Järvistiku kõigis osades oli rikkalikult fütoplanktonit. Zooplanktonit leidub üsna palju, liike on selles väga rohkesti (58). Põhjaloomastikku vähe. Kaiu järves leidub haruldast pulklutikat (Ranatra).

Järvede kalastik on üsna liigirikas: tõenäoliselt on enam latikat, särge, haugi ja ahvenat. Kalasportlaste püükides on A. Kanguri andmeil esikohal olnud hoopis haug, särg, ahven, roosärg ja alles siis latikas. Lisaks asustavad järvi nurg, linask, säinas, viidikas, koger, kiisk ja luts.

Maastiku ilu (Kaiu ääres olev Tammeluht on isegi kohaliku looduskaitse all) ja folkloori seisukohalt on järved üsna suure väärtusega. Kääpa jõega on seotud Kalevipoja surma lugu. Kaiu järv aga olevat ulatunud vägilasele kaelani. Keset Kaiu järve olevat põhjas kaks raudkasti; ühes hõbe, teises kuld.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vt Jõemõisa järvVaata artiklit: 1255
Vt Kaiu järvVaata artiklit: 1333
Vt Papijärvhttp://www.kalapeedia.ee/papijarv-joemoisa-papijarv.html?q=papij%E4rv&qf=1

Vaata lisaks:

Papijärv (Jõemõisa Papijärv)
Kaiu järv
Jõemõisa järv