Otsingu tulemused:

1. Ülemiste järv
2. Abel Ervin
3. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
4. Aheru järv / Kandsi järv (Kansi järv, Kantsi järv, Suurjärv, Ahero järv, Aherjärv, Illu järv)
5. Ahja jõgi (Tilleoja, Tille jõgi, Taevaskoja jõgi, Aarna jõgi)
6. Ahven (Perca fluviatilis)
7. ahvenlased (Percidae)
8. Aknajärv [Kurtna järvestik]
9. Alajärv (Saaluse Alajärv, Saaluse järv, Kõverjärv, Veskijärv)
10. Alajärv (Väimela Alajärv, Väike Väimela järv, Ala-Väimela järv, Väimela Väikejärv)
11. Anne kanal
12. Araali meri
13. Belaja (Kama)
14. Doonau kiisk (Gymnocephalus baloni)
15. Eesti järvede loend
16. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
17. Elistvere järv (Kuru järv)
18. Endla järv
19. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
20. Friikala
21. Hanija järv
22. Harilik haug, haug (Esox lucius)
23. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
24. Hindaste järv (Hinduste järv, Indaste järv)
25. Hino järv (Pugula järv, Henno-Pugula järv, Pugola järv, Suur-Pugola järv, Henno järv, Valgejärv)
26. Holstre järv (Ollikoja järv, Õllekoja järv, Koolijärv)
27. Immaku järv (Immakjärv)
28. Jaala järv (Jala järv) [Kurtna järvestik]
29. Janokjärv (Jänukjärv, Janutjärv, Jaanekjärv)
30. Juusa järv (Kuningajärv)
31. Jõekiisk (Gymnocephalus acerina)
32. Jõemõisa-Kaiu järvestik
33. Jõksi järv
34. Kaarnajärv (Kaarna järv)
35. Kadajärv (Lossijärv, Kalajärv, Kattai järv)
36. Kahrila järv
37. Kaiavere järv
38. Kaiu järv
39. Kalaliha õngesöödana
40. Kalijärv (Lasva Kalijärv, Võru Kalijärv)
41. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
42. Kallõtõ järv (Kallete järv)
43. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
44. Karijärv
45. Kariste järv (Vana-Kariste järv, Suur-Kariste järv, Väike-Kariste järv)
46. Karsna järv
47. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
48. Karula Pikkjärv (Pikkjärv, Pikkeri järv)
49. Kavadi (Kavati) järv
50. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
51. Kiidjärv
52. Kiisad (Gymnocephalus)
53. Kiisjärv (Kiiskjärv, Emajärv) [Koorküla järvestik]
54. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
55. Kiisk (pärimus)
56. Kikkajärv (Kikajärv, Suurjärv)
57. Kirikumäe järv (Misso Kergomäe järv, Kerkomä järv)
58. Kiruvere järv
59. Kisejärv (Kisõjärv, Küsajärv, Kiisajärv, Kisi järv)
60. Kivijärv (Kodijärve Kivijärv, Kodijärv, Mäejärv, Mäekivi järv, Suur Kodijärv)
61. Klooga järv
62. Koha (Sander lucioperca)
63. Kokora Mustjärv (Alatskivi Mustjärv, Savastvere Mustjärv)
64. Konsu järv (Konsa järv, Kontsu järv, Kontso järv, Suur Konsu järv, Suur Kongojärv) [Kurtna järvestik]
65. Koorküla järvestik
66. Koosa järv
67. Korijärv/Koosa järv (Korvi järv, Korri järv, Koori järv)
68. Krevett õngesöödana
69. Kubija järv (Kubja järv)
70. Kuningvere järv
71. Kuremaa järv (Kurema järv)
72. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
73. Kurnakese järv (Kurnakse järv)
74. Kuuni järv (Pärsti järv, Pärsti Valuoja Suurjärv)
75. Kärnjärv (Pindi Kärnjärv, Võru Kärnjärv)
76. Käsmu järv
77. Kääriku järv (Käärike järv, Põlme järv)
78. Laadoga viiger (Pusa hispida ladogensis)
79. Lasva järv
80. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
81. Leevati järv (Leevatjärv, Leeväti järv, Nohipalu järv, Nohipalo järv, Metsavahi järv, Luratjärv)
82. Liinu järv (Liinujärv, Liinajärv) [Kooraste järvestik]
83. Liivajärv (Paganamaa Liivajärv)
84. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
85. Lohja järv
86. Luts (Lota lota)
87. Lõõdla järv (Leedla järv, Leedva järv, Lõõdva järv)
88. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
89. Maardu järv (Liivakandi järv)
90. Maiori järv (Majori järv, Tsiirjärv)
91. Meelva järv (Mulva järv, Miilva järv)
92. Mudajärv (Paganamaa Mudajärv)
93. Mudsina järv (Mutsina järv, Mugina järv) [Kooraste järvestik]
94. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
95. Mullutu-Suurlaht
96. Murati järv
97. Mutt
98. Mõisajärv (Päidla Mõisajärv)
99. Mõrtsuka järv (Väärsi järv)
100. Mäejärv (Väimela Mäejärv, Väimela Ülajärv, Suur Väimela järv, Väimela Suurjärv)
101. Mäeküla järv (Samblajärv, Mäejärv)
102. Mäestjärv (Suur Mäestjärv, Sibula järv)
103. Männiku järv (Männiku karjäär, Raudteejärv)
104. Männiku karjäärid (Männiku järvestik)
105. Narva veehoidla
106. Narva veehoidla elustikust
107. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
108. Nõmme järv (Kurtna Nõmme järv, Nõmmjärv)
109. Nõuni järv (Suur Nõuni järv)
110. Nüpli järv
111. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
112. Pärimus: Õisu järv
113. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
114. Paidra järv
115. Palujüri järv (Palojüri järv)
116. Pangodi järv
117. Parika järv
118. Paunküla veehoidla
119. Peipsi siig (Coregonus lavaretus maraenoides)
120. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
121. Piigandi järv (Vana-Piigandi järv, Vana Piigaste järv)
122. Pikkjärv (Kooraste Pikkjärv)
123. Pikkjärv (Tilsi Pikkjärv)
124. Pikkjärv (Tsolgo Pikkjärv)
125. Pilkuse järv
126. Pille järv
127. Preeksa järv (Preeksa Suurjärv)
128. Puhatu järv (Puhato järv, Suur Pühatu järv)
129. Pulli järv (Pullijärv)
130. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
131. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
132. Raigastvere järv
133. Riksu laht (Riksu järv)
134. Ruhijärv (Ruhja järv)
135. Räpina järv (Räpina paisjärv)
136. Räätsma järv (Räästma järv, Rääsma järv) [Kurtna järvestik]
137. Saadjärv (Saadrejärv)
138. Saare järv (Saarjärv, Saaremõisa järv)
139. Saarjärv (Misso Saarjärv)
140. Saesaare paisjärv
141. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
142. Soitsejärv (Suurjärv)
143. Soomkala
144. Sterletist kulinaarselt
145. Suur Karujärv (Nõo Karujärv)
146. Suurjärv (Kooraste Suurjärv, Kooraste järv, Seegla järv)
147. Suurjärv (Rõuge Suurjärv)
148. Suursaar
149. Säga e harilik e euroopa säga (Silurus glanis)
150. Tammemäe järv (Tammemäe karjäär, Lõuna karjäär, Saku karjäär)
151. Tamula järv (Tamla järv)
152. Tornijärv (Torni järv, Tornjärv, Lükardi järv)
153. tuulekala (pärimus)
154. Tuuljärv (Tuulejärv, Suur Plaksi järv)
155. Tõhela järv
156. Tänavjärv (Tänna järv, Tennajärv, Tänavajärv)
157. Tündre järv (Tõndre järv, Tõõdre järv, Tondre järv)
158. Uhtjärv (Uhtijärv)
159. Uiakatsi järv (Väike-Kooraste järv, Hiuakatsi järv, Valgejärv)
160. Vagula järv
161. Valgjärv (Koorküla Valgjärv)
162. Vana-Koiola järv (Koiola järv)
163. Vaskna järv
164. Veisjärv (Veisejärv)
165. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
166. Veskijärv (Nõva Veskijärv, Tamra järv, Tamre järv)
167. Vigala jõgi (Koluvere jõgi, Konuvere jõgi, Konovere jõgi, Ingliste jõgi)
168. Viisjaagu järv (Naba järv, Nava järv)
169. Viljandi järv
170. Vissi järv (Viritjärv)
171. Võrtsjärve alamvesikond
172. Vähkjärv (Piigandi Vähkjärv, Kanepi Vähkjärv)
173. Väike Karujärv (Nõo Väike Karujärv)
174. Väike-Juusa järv (Olep-Juusa järv, Otepää Juusa järv, II Juusa järv)
175. Väinjärv (artikkel ajakirjas Kalastaja nr 23)
176. Väinjärv (Veinjärv)
177. Vöödiline kiisk (Gymnocephalus schraetser)
178. Ähijärv (Ahijärv)

Jõemõisa-Kaiu järvestik

Jõemõisa-Kaiu järvestik


Jõgeva maakonnas, Kagu-Eesti lavamaa ja Vooremaa vahelises arvatavasti preglatsiaalses orundis, on kolmejärveline (Jõemõisa, Papi ja Kaiu) järvestik. Praeguste järvede asemel on olnud suurem järv, mis hiljem veetaseme alanemise, muda kogunemise ja kinnikasvamise tagajärjel on muutunud mudasteks, kitsaste väinadega ühendatud järvedeks. Nende veetase on pärast Kääpa jõe süvendamist (1910.-15. a.) umbes 0,5 m alanenud ja on praegu 39,8 m üle merepinna.

Tõenäoliselt kuulus siin asunud suurema järve juurde ka pisut üle 1 km ida pool asuv Jõemõisa Särgjärv.

Suurim on Kaiu järv (130,3 ha), järgnevad Jõemõisa (ka Jõe-) järv (64,2 ha) ja Papijärv (29,3 ha). Jõemõisa järves on suurim sügavus 3,2 m, Kaiu järves 3,0 m ja Papijärves 2,8 m (järvede keskmine sügavus on 2,6 m). Järvede vahel on soise põõsasniiduga kaetud Heinasaar, Papijärves väike pajuvõsane Linnusaar, Jõemõisa ja Kaiu vahel Pedassaare (ehk Lustsaare) nimeline liivane poolsaar, millel kasvab männik.

Järvestikku ümbritseval alal on lääne ja põhja pool pinnakatteks savikas moreen, idas liiv, lõunas turvas. Põhjas ja läänes on põllumaad järvest eraldatud ainult mõnesaja meetri laiuse soise niiduga. Lõuna pool on ulatuslik Kaiu ja Tootsi soo, idas liivakas Kaiu mõhnastik, kust algab laialdane Sõeru mets. Siin, Jõemõisa järve idakaldal, asuvad ka suvilad, Tartu metsamajandi soome saun ja paadisadam.

Järvestik on tervikuna õige liigestatud ja keerulise kaldajoonega. Kaldad on kõikjal madalad, enamasti mudased, ainult Kaiu järve kirdeosas leidub liivast kallast; seal asub ka Tartu Kalaspordiklubi paadisadam, soome saun ja rida suvilaid. Õõtsikut näeme põhja pool väljavoolu ümbruses ning Kaiu järve lõunakaldal. Kaiu järv on madal, kuid süveneb järsult; põhi on kaetud mudakihiga (kuni 10 m). Lahtirebitud õõtsikutükid moodustavad saari.

Järvestik on võrdlemisi ulatusliku valgalaga ja tugeva läbivooluga. Suurimaks sissevooluks on lõunast Kaiu järve suubuv Alajõgi (Välgi jõgi), Papijärve voolan Saare järvest tulev Uhmardu jõgi (Saare oja) ja Ristimurru kraav. Kaldaallikaid on Jõemõisa järve põhja-, Papijärve lääne- ja Kaiu järve idakaldal. kaiu järves leidub ka põhjaallikaid. Vesi voolab Kaiu järvest järvekaela kaudu papijärve ja Vahejõe kaudu Jõemõisa järve. Järvestiku loodenurgas, Jõemõisa järve ja Papijärve ühinemise kohal, nn. Järvekaelas, algab Kääpa jõgi, mis viib järvede vee Peipsisse.

Soovete suure osatähtsuse tõttu on järvede vesi kollakaspruun ja vähese läbipaistvusega (1,1-1,7 m). Vesi seguneb ja soojeneb suvel hästi, kuid juba 2-3 m sügavusel ei ole kuigi hapnikurikas.

Järvede taimestik on hulgalt keskmine, liike kuulus sellesse 1951. a. palju (34). Järvistiku kõigis osades oli rikkalikult fütoplanktonit. Zooplanktonit leidub üsna palju, liike on selles väga rohkesti (58). Põhjaloomastikku vähe. Kaiu järves leidub haruldast pulklutikat (Ranatra).

Järvede kalastik on üsna liigirikas: tõenäoliselt on enam latikat, särge, haugi ja ahvenat. Kalasportlaste püükides on A. Kanguri andmeil esikohal olnud hoopis haug, särg, ahven, roosärg ja alles siis latikas. Lisaks asustavad järvi nurg, linask, säinas, viidikas, koger, kiisk ja luts.

Maastiku ilu (Kaiu ääres olev Tammeluht on isegi kohaliku looduskaitse all) ja folkloori seisukohalt on järved üsna suure väärtusega. Kääpa jõega on seotud Kalevipoja surma lugu. Kaiu järv aga olevat ulatunud vägilasele kaelani. Keset Kaiu järve olevat põhjas kaks raudkasti; ühes hõbe, teises kuld.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Vt Jõemõisa järvVaata artiklit: 1255
Vt Kaiu järvVaata artiklit: 1333
Vt Papijärvhttp://www.kalapeedia.ee/papijarv-joemoisa-papijarv.html?q=papij%E4rv&qf=1

Vaata lisaks:

Papijärv (Jõemõisa Papijärv)
Kaiu järv
Jõemõisa järv