Lääne-Virumaal, Tapa vallas, Jäneda küla juures asuv avalik järv
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6568032 |
59°14'23" N |
Y |
595938 |
25°40'52" E |
Vesikond: Lääne-Eesti vesikond - Harju alamvesikond
Pindala 4,1 ha, keskmine sügavus 4,9 m, suurim sügavus 9 m, pikkus 350 m, laius 190 m, kaldajoone pikkus 963 m
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline ning rohketoiteline
Registri kood VEE2021600
Järv asub Aegviidu-Jäneda servamoodustiste
ahela lõunaosa edelaküljel.
Järve kirde- ja idakaldalt tõuseb kõrge ja metsane vallseljak, mujal on kaldad
madalad, kasutatavad heinamaana või kaetud võsaga. Vallseljaku kohal ja
põhjakaldale rajatud supluskohas on põhi liivane, mujal mudane. Lõunaosas
leidub rabastunud soppe. Lõunast voolab järve külmaveeline kraav, väljavool on
põhjaotsast kraavi kaudu Jänijõkke. Järve vesi on suvel tugeva
temperatuurikihistusega. Läbipaistvus on suvel küllaltki suur (2,8-3,5 m).
Järve taimestik on vähene ning põhjaloomastik väga vaene.
Rahvasuu teab rääkida, et Jäneda mõisa lähedal Kalijärves näinud härra kord
kalda ligidal katelt, kus raha sees kõlises. Kui ta oli meestega katla juba
peaaegu välja tõmmanud, lubas ta meestele vaevatasuks kõhutäie tanguputru. Siis
tulnud järvest hall sikk, võtnud katla sarve otsa ja viinud järve keskele.
Sellest ajast pole katelt enam nähtud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved
ja nende kaitse. Tln., 1977/
Jäneda Linnamäe külje all asuva kauni järve ääres on kunagi oma suvepuhkuseid veetnud inglise kirjanik George Herbert Wells. Kaladest esinevad järves peamiselt särg, ahven ja haug, harvemini linask ja koger. Varasemas kirjanduses toodud latikat enam praktiliselt ei esine. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977