Kalapeedia Otsing Kaastöö

Soome lahe vesikonna jõgi Eestis. Pikkus 98,8 km (koos lisaharudega 119 km), valgla 1570 km2, langus 82 m. Algab Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külast ja suubub Soome lahte Ihasalu lahe lõunaotsas Maanina (Manniva) ja Jõesuu küla vahel.

 

Ülemjooksu ülemises osas ümbritsevad jõge peamiselt põllud ja külad. Ülemjooksu alumises osas ja keskjooksul kuni Pikva peakraavi suubumiskohani voolab jõgi läbi väga hõreda asustusega soiste metsade. Sealt allavoolu domineerivad jõe idakalda piirkonnas endiselt metsad, läänekalda piirkond on enamasti põllustatud ja seal paiknevad Kehra linn, mitu muud suuremat asulat ja endist Vene sõjaväelinnakut.

Jõe lang on suurim alamjooksul, kus jõgi läbib Põhja-Eesti paekalda. 4,3 km kaugusel suudmest asub 8 m kõrgune Jägala juga. Jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, neist kõrgeim Linnamäe HEJ pais paikneb jõe suudmest 1,3 km kaugusel. 1975. a. alates on Jägala jõgi lülitatud Tallinna veevarustuse süsteemi.

Jägala jõe paremkalda neemikul, umbes 1 km kaugusel suudmest asub Jägala Jõesuu linnamägi.

Jõkke suubuvad: Liivaku kraav, Kaalepi peakraav (Lõhmu kraav), Matsimäe soon, Kõrvenurga oja, Kullavahe peakraav (Loo-oja), Purdi kanal, Kihme oja, Mulkoja, Pikva peakraav (Pealsoomäe oja), Männimäe peakraav, Tartussaare oja, Soodla jõgi, Raasiku - Anija peakraav (Kahtlase oja), Neitla kraav, Kiruoja, Aavoja, Iduoja, Jõelähtme jõgi, Anija oja, Jänijõgi, Kõrgemäe kraav, Ambla jõgi, Sae oja, Mustjõgi. 

Jõgi läbib järved: Linnamäe paisjärv, Vetla paisjärv, Kaunissaare veehoidla, Pikaveski järv.

Kalastiku koosseisult kuulub Jägala jõe ülemjooksu ülemine osa kalavaese haugijõe tüüpi ja ülejäänud osad särjejõe tüüpi. Jõe kalanduslik väärtus on praegu väike.

A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001