Otsingu tulemused:

1. Abiogenees
2. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
3. Amikuk / Amikut / Qamungelriit (kujumuutja eskimode folklooris)
4. Anabioos
5. Anisakiaas (anisakidoos)
6. Anisakiidid (Anisakidae)
7. Astelraid 2 (Bathytoshia)
8. Astelraid 4 (Hypanus)
9. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
10. Biogenees
11. Briis
12. Catch and release
13. Ceasg (merineitsi Šoti folklooris)
14. Cel din Baltă / Al din Baltă (kuri veevaim Rumeenia folklooris)
15. Chitapo (veeolend Sambia mütoloogias)
16. Cuero (veekoletis Tšiilis ja Argentiinas)
17. Ebanugishailased (Pseudotriakidae)
18. Edami merineitsi / Haarlemi merineitsi (hollandi folkloor)
19. Eesti jõgede loend
20. EFTTA
21. Elektrirailised (Torpediniformes)
22. Eluvorm (biomorf)
23. Emajõe peal sõitmine (pärimus: Eisen)
24. Eqatlejoq (lõhede jumal inuitti mütoloogias)
25. Erinarkid (Heteronarce)
26. Estuaar (lehtersuue)
27. Groac'h / groah (bretooni veehaldjas)
28. Haid (Selachomorpha, ka Selachii)
29. Hallhailised (Carcharhiniformes)
30. Harilik ebanugishai (Pseudotriakis microdon)
31. Harilik kärphai (Mustelus mustelus)
32. Harilik saagrai (Pristis pristis)
33. Harpuun
34. Haurvatat / Aurvat (iraani mütoloogia; zoroastrism)
35. Hutchinsoni paradoks
36. Hülgesõrm
37. Idlurugu / Ilurugu / Id (Mesopotaamia jõejumal)
38. Imurnark (Electrolux addisoni)
39. Invincible (Nilsu)
40. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
41. Jaapani lahitshai (Hemitriakis japanica)
42. Jagohaid (Iago)
43. Jõevähi püük
44. Järv
45. Kala inimtoiduna
46. Kalapaat
47. Kalijärv (Jäneda Kalijärv)
48. Kap ja Ke (veeuputusmüüt mägitailastel; Laos, Vietnam)
49. Karpkalast kulinaarselt
50. Karula järved (artikkel Eesti Loodusest)
51. Kenmun / kenmon / kawataro / yamawaro (veeyokai Jaapanis)
52. Kidako-silepeamureen (Gymnothorax kidako)
53. Kidata konks
54. Kijimunā / sēma / bunagaya (ranna-yokai Jaapanis)
55. Kinnisjää
56. Kirptirk (kirplant, mormõshka, marmõss)
57. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
58. Kolmeharuline konks (kolmik)
59. konks (õngekonks)
60. Konksu teravik ja kida
61. Kotkasrailised (Myliobatiformes)
62. Kraken (merekoletis)
63. Krevetid (kuivatatud)
64. Kuldkala (Carassius auratus)
65. Kvoli-kožar (sölkupi kala-mammut)
66. Kärphaid (Mustelus)
67. Kyeh Bolloh / Kyeh Bolloh tojon (jakuudi kalavaldjas)
68. Lääne kalurite karmid kombed (pärimus, vägistaja karistus; Loorits
69. Lahitshaid (Hemitriakis)
70. Lahtise rulli korpus ja jalg
71. Landilugu: Nilsu
72. Lapikninahai (Planonasus parini)
73. Latikate kadumine (pärimus; Eisen)
74. Latimeeriad (Latimeria)
75. Leemehai (Hypogaleus hyugaensis)
76. Lendõngerull
77. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
78. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
79. Leviaatan
80. Libekala
81. Loomislugu ja ürgmeri tengrismis (siberi šamanismis)
82. Lõhemarja-konks
83. Lõhi ehk lõhe (Salmo salar)
84. Läänesaarte alamvesikond
85. Lyngbakr (islandi merekoletis, saar-kala)
86. Mailaht (Soulaht, Soolaht)
87. Meermin / meerwijf / zeewijf / zeemeermin (merineitsi Hollandi ja Friisi folklooris)
88. Meremeeste uskumused
89. Minchi sinised mehed / tormikelpied (mütoloogilised olendid Sotimaal)
90. Mitmekiuline õngenöör
91. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
92. Motikitik (Mikroneesia mütoloogiline kangelane)
93. Muc-sheilch (järvekoletis šoti folklooris)
94. muda
95. must raamat (pärimus)
96. Nõiaallika sündimine ja Leskenaiste kivi (Eisen)
97. Naga tulepallid
98. Nahknark (Crassinarke dormitor)
99. Narkid (Narke)
100. Norrapäraselt keedetud tursk
101. Nugishaid (Triakis)
102. Nugishailased (Triakidae)
103. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
104. Olt ja Maros (veehaldjad ungari pärimuses)
105. Orkaan
106. Pähkla allika mõõtmine (pärimus)
107. Pärimus: Otepää Pühajärv
108. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
109. Pegaiad (kreeka allikanümfid, najaadid)
110. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
111. Pimenarkid (Typhlonarke)
112. Populatsioon ehk asurkond
113. Punase allika vesineitsid
114. Purihai (Gogolia filewoodi)
115. Pärimus: Rauajärv (Raudjärv)
116. Raiema / Skötumóðir (veeolend Islandi folklooris)
117. Railaadsed ehk raid (Batoidea, ka Rajomorphii)
118. Randal (Phoca vitulina)
119. Sáiva-järved (saami vaimujärved)
120. Sablonipoiss
121. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
122. Salesaagrai (Anoxypristis cuspidata)
123. Sazae oni (merekummitus Jaapanis)
124. Seapekk
125. Seitsmes kopskala (Ompax spatuloides)
126. Silepeamureenid (Gymnothorax)
127. Silk
128. Spoonville koletis (petudraakon Michigani järves)
129. Spöket
130. Szépasszony (ungari jumalanna)
131. Suitsemispunkt
132. Sulu guglunkhai (Gollum suluensis)
133. Supihai (Galeorhinus galeaus)
134. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
135. Sägalised (Siluriformes)
136. Sääsevastne (surusääse vastne, motõll, matõll, mõll)
137. Tšudo-judo (koletis idaslaavi folklooris)
138. Taani väinad
139. Tarasque (draakon Prantsusmaal)
140. Temera (Temera hardwickii)
141. Termokliin
142. Tomokazuki / umiama (vee-yōkai Jaapanis)
143. Tsunami
144. Tursamaks
145. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
146. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
147. Ussikonks (säärekidadega konks)
148. Vaarao sõjavägi (pärimus, Eesti; Loorits)
149. Veelained
150. vjasiiga (vesiiga, visiiga)
151. Vuntshai (Furgaleus macki)
152. Võrguparandus
153. vöödiline angersabasäga
154. Waima (taniwha maoori mütoloogias)
155. Õngenööri valimine
156. Ühekiuline õngenöör

Invincible (Nilsu)

Nils Master Invincible, ka Invincible või Nilsu

Tuntud ja hinnatud vabinalant, valitud korduvalt soome kalameeste eelislandiks.
 
Landi tootjaks on ettevõte Finlandia-uistin Oy, perefirma, mille rajasid Kalevi ja Hannu Kangas aastal 1963, mil USAs olid soomlaste vabinalandid ülimenukad. Alguses toodeti lante, mis olid vägagi sarnased Rapala Originaliga, siis loodi teistsuguse kujuga lant ja uus kaubamärk. Landikeha muudeti kaarjaks ning sabaosas peenemaks, kasutama hakati põiksuunalisi landimustreid ning julgeid värvinguid. Landid valmistati balsast ja/või apassipuust, suur osa oli (ja on ka nüüd) käsitööl.
Kui landisarja jänkidele 1965. a esitlema hakati, oli sellele tarvis nime – rootsipärane Nils sai valitud seetõttu, et USAs olid sellel ajal moekad skandinaaviahõngulised landinimed. Nii sündiski Võitmatu Nils Master ehk Võitmatu meister Nils, kuis just tõlkida. Samasugustel kaalutlustel on ka Finlandia-Uistiin Oy logol sarviline viikingikiiver.
Nilsu müügiedu ei tugine siiski üksnes julgetel värvidel ja turunduskunstil, lant peab ka kala püüdma. Invincible püüab – eriti edukas on ta vooluvees ja lant töötab hästi ka tugeva vooluga. Ehkki Invinsible´t peetakse Soomes vaat et parimaks haugilandiks, peibutab lant edukalt ka lõhet, forelli, ahvenat ja koha.

Landi loojad peavad kõige olulisemaks landi erku, tihedat võnkumist, mis koos julge, isegi konfliktse värvinguga ahvatleb röövkala ründele. Invincible töötab hästi nii heite- kui ka veopüügil. 

Invincible´st on 5 erinevat mudelit.

 

Invincible Shallow (12cm/13g; 15cm/20g) on madala vee vabinalant, mis on konstrueeritud kalastuseks eriti madalas vees ja sukeldub vedamisel vaid kuni poole meetri sügavusele veepinna alla. Seda tasub kasutada vara kevadel või hilja sügisel, kui kala on madalas.

 
Invincible Floating on ujuv-hõljuv vabinalant, mille liikumissügavus sõltub landi pikkusest ja kaalust – kui väike lant (5cm/6g) sukeldub kuni 1 meetri sügavusele, siis suurim variant (25cm/120g) ujub 6 m sügavusel; toodetakse 7 erinevas suuruses (5-25 cm).


Invincible Sinking (15cm/42g) on uppuv lant, mis on loodud kalastamiseks järskude kallaste ääres – kui haug „istub“ sügaval, ei meelita lant tavaliselt kala üles, vaid peab ise kalani vajuma.

Invincible DR (deep runner) on suurema, kiiresti lanti suurde sügavusse viiva sukeldusnokaga, kuid väikese erikaaluga lant – kui lant tonksab oma nokaga põhja, on see õige varustuse puhul käega ridvalt tuntav – nüüd tehakse kerimispaus ja lant tõuseb vees kõrgemale; see lant võimaldab püüda kala suurest sügavusest kartmata, et lant kinni jääks. 5m/6g – 2m; 8cm/8g – 3m; 12cm/24g -7m.
Invincible Jointed (25cm/120g), kaheosaline mudel eriti suurte haugide jahtimiseks.

Erinevaid värvinguid on nilsudel üle 40-ne.
   
PS. Invincible vabisemissagedust, esmajoones aga ujumissügavust, saab timmida painutades näpitsatega landi ninamikus paiknevat nööriaasa üles- või allapoole. Et aas on ühenduses landi tugeva teljesüdamikuga, pole karta selle murdumist või küljesttulekut. Pärast timmimist peaks landi vette kastma ja veenduma, et mäng ikka hõrguks muutus.
  

V. Koržets, kalender Kalastaja Aasta 2008

Välislink:
http://www.nilsmaster.fi
Viimati: veebruar 2018  

Vaata lisaks:

Finlandia-Uistin Oy
Nils Master