Jõgevamaal, Jõgeva vallas, Mullavere ning Nava külade juures asuv avalik järv
Paikneb Vooremaal kahe mäe - Kolsi ja Nava mõisa mäe vahel
Keskpunkti koordinaadid:
|
Ristkoordinaat |
Kraad, minut, sekund |
X |
6500389 |
58°37'2" N |
Y |
650203 |
26°35'7" E |
Vesikond: Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond
Pindala 2,4 ha, keskmine sügavus 4,2 m, suurim sügavus 6,2 m, pikkus 339 m, laius 110 m, kaldajoone pikkus 748 m
Keskmise karedusega kihistunud järv, kalgiveeline rohketoiteline
Registri kood VEE2057000
Ainsana Vooremaa järvedest on Ilmjärv piklik edela-kirde suunas, mitte loode-kagu suunas nagu kõik teised. Selle põhjuseks on järve asukoht vanas mattunud orundis, mis läbib Vooremaad edela-kirde suunas. Kuigi muistendi järgi olevat Ilmjärv ulatunud Kalevipojale üle pea, ei ole ta sügavus tegelikult üle 6,2 m (keskmine sügavus 4,2 m). Kõige sügavam on järv kirdeotsa lähedalt. Kaldad on madalad, õõtsikulised, kaetud soostunud heinamaaga ja põõsatikuga. Kõrgemale tõuseb edelakallas, kuhu ulatub voore ots ning kus asuvad Ilmjärve allikad. Kaldavööde on mudane, ka järve põhja katab tõenäoliselt üsna paks mudakiht.
Nähtavasti toitub järv ainult allikate ja sademete veest, väljavool Konnaoja kaudu Laeva jõkke. Vesi on kollakasroheline, keskmiselt läbipaistev (2,7 m) ning arvatavasti üsna hästi segunev. Talvine gaasireêiim on järves tõenäoliselt võrdlemisi ebarahuldav.
Kalastikus leidub ahvenat, särge, roosärge, haugi, linaskit. Olevat ka jõevähki.
Eesti folklooris on Ilmjärv üks sagedamini käsitletavaid järvi. Vanapagan olevat tahtnud järvest silda üle ehitada. Kalevipoeg pole järvest läbi pääsenud. On levinud ütlus "põhjatu nagu Ilmjärv". /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/
Särg, ahven, haug, linask, roosärg. /Õngitsemine. Tln., 2003/
Allikad:
Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977
http://register.keskkonnainfo.ee/
http://loodus.keskkonnainfo.ee/
Viimati: veebruar 2018