Hülgesõrm
Hülgesõrm
Varasemal ajal randlaste seas levinud nimetus kangestunud, paindumatu sõrme kohta.
Niisuguse sõrme (või sõrmede) tekkimise võis põhjustada hülge hammustus, ent ka kalade või merelindude käsitlemisel saadud vigastus ja sellega kaasnev põletik. Hülgesõrme tekkimist soodustab (või on ka selle peamiseks põhjustajaks) see, et mereloomades on nö võõraid baktereid, millede suhtes inimorganismil pole välja kujunenud küllaldaselt mõjusaid kaitsemehhanisme.
Kalastajatele on üldtuntud, et ka üsna tillukesed kalade käsitlemisel saadud haavad (nt ogakiire torkehaavake) on ootamatult valulised, muutuvad sageli põletikulisteks ning paranevad aeglaselt - seegi on põhjustatud inimorganismile võõrastest bakteritest.
On kalaliike, kellede puhul tuleb olla eriti ettevaatlik kas siis ogakiirte erilise torkavuse või mõningase mürgisuse pärast. Nii on paljud meripuugiliste seltsi kuuluvad kalad suuremal või vähemal määral mürgised, ning tüsistusi võib tekkida ka selliste kalade rappimisel, kes otseselt mürgiste kalade hulka ei kuulu. Nii hoiatatakse meid nt "Loomade Elu" neljanda köites "Kalad" meriahvenate (Sebastes) perekonda kuuluvate kalaliikide rappimisel saadavate torkehaavade eest:
"Meriahvenate rappimine vajab teatud ettevaatust. Nende ogakiirte poolt tekitatud haavad võivad tüsistuda, viies inimese mõnikord mitmeks nädalaks ja isegi kuudeks rivist välja, jättes mõnikord eluaegse jälje sõrme paindumis- ja sirutusvõimetuse näol. Profülaktilise abinõuna soovitatakse käed hõõruda glütseriini-joodilahuse seguga või nuuskpiiritusega."
Allikad:
Loomade Elu, 4. kd Kalad, lk 411, Tallinn 1979
Vaata lisaks:
Meriahvenad (Sebastes)