Hüdraloomad (Hydrozoa)

Hüdraloomad (Hydrozoa), ainuõõssete hõimkonda kuuluvate loomade klass. Umbes 3500 tuntud liiki. Enamik hüdraloomi elab meres, üksikud perekonnad ka magevees, nt pärishüdrad (Hydra). Röövloomad, kes haaravad kombitsatega erinevaid selgrootuid või kalu. Võivad elada nii kolooniatena kui ka üksikult. Tuntuimad esindajad on perekondadest pärishüdra (Hydra), kurdhüdra (Obelia), Physalia, Tubularia jt.

Omapäraks on see, et osade liikide puhul võivad üksikisendid teatud eluetapil esineda polüploidselt (polüübina) ja teisel etapil medusoidselt (meduusina). Polüübide pikkus on kuni 0,5 m, meduuside läbimõõt kuni 40 cm. Hüdralistele (Hydroidea) on omane põlvkondade vaheldus; põhikuju on võsa- ja puhmataolisi kinnistunud kolooniaid moodustav (harva üksik) polüüp. Seevastu tõlvmeduusid (Trachylina) on vabalt ujuvad meduusid. Putkloomad (Siphonophora) moodustavad aga keerukaid kolooniaid, mis koosnevad nii polüübi- kui ka meduusitaolise ehitusega üksikisenditest, kel on kindel tööjaotus.