Otsingu tulemused:
2. Anisakiaas (anisakidoos)
3. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
4. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
5. Atlandi mintai (Theragra finnmarchica)
6. Atlandi tursk (Gadus morhua)
7. Atlandi tuur Eestis
8. Bacalà
9. Bacalaíto
10. Bacalao
11. Barentsi meri
12. Beauforti meri
13. Beringi meri
14. Bitan (veekrüptiid Jaapanis)
15. Bristoli laht
16. Cikola lõunateib (Telestes turskyi)
17. Cullen skink
18. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
19. Filee
20. Fileenuga
21. Finnan haddie
22. Fish & Chips
23. Friikala
24. Grööni tursk (Gadus ogac)
25. Harilik molva (Molva molva)
26. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
27. Hiilgevähilised (Euphausiacea)
28. Hiinabootsiad (Sinibotia)
29. Hiiu Kalur (ajaleht)
30. Hiiu Kalur AS
31. Hiiu-Kärdla kalameeste elust 1920-ndatel
32. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
33. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
34. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
35. Kabeljoo
36. Kala inimtoiduna
37. Kalana kalakabel
38. Kalandus
39. Kalurite loitse ja ütlusi
40. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
41. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
42. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
43. Klippfisk
44. Kuivatamine/vinnutamine
45. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
46. Luts (Lota lota)
47. Lutslased (Lotidae)
48. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
49. Lõunaaafrika merluus ehk kapimaa merluus (Merluccius capensis)
50. Lõunaputassuu (Micromesistius australis)
51. Lõunateibid (Telestes)
52. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
53. Läänemeri
54. Marmornototeenia (Notothenia rossii)
55. Merefarm
56. Merefauna
57. Merlang (Merlangius merlangus)
58. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
59. merluuslased (Merlucciidae)
60. Mintaid (Theragra)
61. Morilased (Moridae)
62. Musthaid (Apristurus)
63. Navaaga (Eleginus nawaga)
64. Navaagad (Eleginus)
65. Niituimlutslased (Physidae)
66. Norra tursik (Trisopterus esmarkii)
67. Norrapäraselt keedetud tursk
68. Osmussaar
69. Pikksabalased (Macrouridae)
70. Poise
71. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
72. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
73. Putassuu ehk põhjaputassuu (Micromesistius poutassou)
74. Putassuud (Micromesistius)
75. Põhja suursilmtursake (Gadiculus thori)
76. Rasvad kalades
77. Runan-šahh (veekrüptiid Kaspias)
78. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
79. Soomuste mahavõtmine
80. Stokfisk
81. Surimi
82. Suula (Morus bassanus)
83. Suursilmtursakesed (Gadiculus)
84. Süsikad ehk pollakid (Pollachius)
85. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
86. Tempura
87. Thor (lant)
88. Tobiased (Ammodytes)
89. Torrfisk
90. Tursa nimed
91. Tursad (Gadus)
92. Tursalised (Gadiformes)
93. Tursamaks
94. Tursamaksa konserveerimine
95. Tursapüük
96. Tursik (Trisopterus luscus)
97. Tursikud (Trisopterus)
98. Tursk eestlaste suus
99. Tursk toiduna
100. Turske hiinabootsia (Sinibotia robusta)
101. Turske musthai (Apristurus fedorovi)
102. Tursklased (Gadidae)
103. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
104. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
105. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
106. Vaikse ookeani mintai (Theragra chalogramma; Gadus chalogrammus)
107. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
108. väike tobias (nigli, väiketobias)
109. Väike tursik (Trisopterus minutus)
110. Õngejada
Hiilgevähilised (Euphausiacea)
Hiilgevähilised ehk krillid (Euphausiacea), umbes 85 liigist koosnev rühm (selts) vähke, kes elutsevad meredes. Rühm on nime saanud erilise helendamisvõime tõttu. Hiilgevähilised saavad elada vaid soolases ookeanis, seetõttu Läänemeres neid ei esine. Tavalise jõevähi ja kõigi kümnejalaliste lähimad sugulased. Pikkus 8-60 mm.
Keha punakas või läbipaistev. Neil on helenduselundid, fotofoorid, mis kiirgavad kollast või rohekaskollast värvust. Helendust tekitab fotofoorides sisalduv eriline keemiline aine. Täpset otstarvet helendusvõimele veel ei teata, kuid tõenäoliselt aitab see vähkidel koguneda parvedesse ja isasloomadel leida üles emaseid. Fotofoorid ei helenda vahetpidamata, vaid kord süttides ja kord kustudes. Üks helenduspuhang kestab 3-6 sekundit, misjärel aeglaselt kustub. Kui fotofoorid on kustunud, muutuvad läbipaistva kehaga hiilgevähilised pimedas vees täiesti nähtamatuks. Hiilgevähilised elutsevad avaookeanis enamasti kõrgemates veekihtides ja on väga head ujujad. Ujumiseks kasutavad nad tagakehal paiknevaid võimsaid kaheharulisi ujujalgu. Need on lamenenud pinnaga ja arvukate sulgjate harjastega servades. Võivad teha ka välkkiireid sööste. sooritavad vees ööpäevaseid ja aastaajalisi vertikaalseid rändeid pinnakihtidesse ja tagasi sügavamale. Mõned liigid tõusevad ööseks veepinnale toituma, mõned ilmuvad kõrgematesse kihtidesse seoses sigimisega.
Enamus hiilgevähilisi toitub vees hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides.
Hiilgevähilised on peale kiusvaalade toiduks ka teistele veeloomadele, neid söövad suurel hulgal heeringa- ehk finnvaal, sinivaal, pikkloib- ehk küürakvaal, heeringas, meriahven, tursk, lõhelased, viigerhüljes, pingviinid, kajakad jt. Kiusvaalad söövad aasta jooksul 38 miljonit tonni hiilgevähke. Viigerhülged sooritavad spetsiaalseid rändeid hiilgevähkide kogunemispaikadesse. Vähkide parved on erineva suurusega, nad ulatuvad umbes 5 meetri sügavusele ja nende pindala on mõnest ruutmeetrist kuni 2000 ruutmeetrini. Ühes kuupmeetris vees on kõige rohkem loendatud kuni 60 000 vähki.
Vaata lisaks:
Antarktika krillFotofoor
Vähilaadsed