Harilik mullauss (maauss)
Harilik mullauss (Aporrectodea caliginosa), ka maauss
Soome peltoliero; vene potšvennõj tšerv; inglise Grey Worm
Kõige levinum vihmauslane, hallikat värvi, kahvatu, vahel peaaegu valge, kuni 17 cm pikk. Erinevalt ööussist ja pool-ööussist puudub tal lillakaspunane pigment ja tema tagaosa pole lapik, vaid ümar.
Harilik mullauss püsib kogu aeg mullas ega tule maapinnale toitu otsima. Mullauss elutseb maapinna ülemistes kihtides, 5-15 cm sügavusel, kuid toitub peamiselt huumusest. Teda näeb kõige sagedamini maad kaevates või kündes. Ka tugevad vihmad võivad mullaussi maapinnale ajada.
Põuasel suvel kaevub ta kuni poole meetri sügavusse, keerab end puntrasse ja kattub limaga, mis aja jooksul moodustab kaitsva kapsli. Nii võib ta kuni kaks kuud olla puhkeseisundis, mis lubab tal põuaseid aegu teistest vihmaussidest edukamalt üle elada.
Kalastamiseks on harilik mullauss hea selle poolest, et teda võib tihti leida püügipaiga lähedusest, kui songime rohukamaras või lööme labida kaldapinnasesse. Konksu otsas püsib mullauss hästi, kuid on loid, "suigub" kiiresti ning venib siis elutuks niidijupiks.
Meelsamini võtavad teda ahven, nurg, särg - kalad, kes ei kuulu gurmaanide hulka.
Allikad:
internet
V.Koržets, Õngitsemine. Tln., 2003
Viimati: veebruar 2018