Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)

Harilik hiidlest, ka hele hiidlest, Atlandi hiidlest, paltus (Hippoglossus hippoglossus) on kalaliik lestaliste (Pleuronectiformes) seltsi lestlaste (Pleuronectiedae) sugukonna perekonnast hiidlestad (Hippoglossus) 

Inglise k - Atlantik halibut, halibut; prantsuse k - flétan de l'Atlantique; saksa k - Heilbutt; hollandi k - heilbot; itaalia k - halibut; hispaania k - fletán del Atlántico, halibut, hipogloso; islandi k - heilagfiski; fääri k - flundra, grabein, kalvi, klovningur, spjaldur, spragga, stybbingur jm; grööni k - nataarnaq; norra k - kveite; rootsi k - hälleflundra, helgeflundra; taani k - helleflynder; soome k - ruijanpallas; vene k -  Палтус белокорый, Палтус 

Harilik hiidlest on kõige suurem lestlane.
Suurima pikkuse kohta leidub erinevaid andmeid: 2,3 m ("Eesti Entsüklopeedia"), 2,45 m ("Euroopa kalad"), 4,7 m (Wikipedia).  Suurima kaalu osas pole erinevates allikates lahknevused nii suured: 316 kg ("Euroopa kalad"), 320 kg (Wikipedia), 335 kg ("Eesti Entsüklopeedia").

FishBase's on toodud suurima suurima pikkusena 470 cm (isane) ja 300 cm (emane), suurima massina 320 kg ja kõige pikema elueana 50 aastat.   

Atlandi hiidlesta levila asub Euroopa randade lähedal Biskaia lahest Barentsi mereni; Fääri saarte, Islandi ja Gröönimaa vetes, samuti leidub harilikku hiidlesta Põhja-Ameerika rannikul Gröönimaast kuni New Yorgini, kuid vahepeal on Labradori ümbruses ei tema esinemine katkendlik.

 
Harilik hiidlest on nö parempoolne kala nagu kõik lestlased - tema silmad paiknevad pea parempoolsel küljel, ehkki kõikide lestlaste seas esineb ka üksikuid vasempoolseid kalu. (Laiemas taksonis, nimelt lestaliste seltsis on aga kalaliike, kes on reeglina hoopiski vasakpoolsed, näiteks kammeljad).  

Suu on suur, selle nurk ulatub silmaga kohakuti. Ülapool on sile; mõlemal kehapoolel on küljejoon - ülapoolel on küljejoon rinnauime kohal tugevalt kõverdunud. Alumine kehapool on valge, ülemine kehapool tume, kuid väiksemad, nooremad isendid on heleda mustriga. 

 
Suguküpseks saab 7-13 aasta vanusena (Fääri saarte vetes emased 3-8 aastasena, isased 6-10 aastasena), koeb mandrinõlva kohal 300-700 m sügavusel. Norra meres ja Fääri saarte vetes leiab kudemine aset detsembrist märtsini. Korraga koeb kuni 3,5 miljonit marjatera. Marjaterade läbimõõt on 3-4 mm, need hõljuvad vabalt vees kuni vastsete koorumiseni 2-3 nädala pärast. Vastsed laskuvad merepõhja, kui on kasvanud umbes 4 cm pikkusteks.

Noored hiidlestad toituvad erinevatest vähilaadsetest (krevetid, krabid jm), kasvanud 30-35 cm pikkusteks lähevad nad aga üle kalatoidule.Tavaliselt elavad umbes 30 aastaseks. 

    
Harilik hiidlest elab kuni 1500 m sügavusel ja eelistab külma vett (2,5-8°C). On teada, et suured hiidlestad, kes talvel on Lofootide lähedal, liiguvad suvel põhja kuni Medvezhje saareni ning itta Valge mereni. 

Harilikku hiidlesta nimetatakse ka heledaks hiidlestaks, eristamaks teda süvalestast ehk mustast hiidlestast (Reinhardtius hippoglossoides) [ing Greenland Halibut, vn черный палтус]

Harilik hiidlest kasvab aeglaselt ning ülepüügi tõttu on varu väga tundlik. Töönduslikku püüki kontrollitakse rangelt; lisaks kehtestatud alammõõdule on kudeajal 20. detsembrist kuni  31. märtsini keelatud hiidlesta püüdmine võrkude, traalide ja teiste püsivpüünistega. 

2010. aastal lülitas Greenpeace hariliku hiidlesta "meretoidu punasesse nimekirja".

Viies riigis (Kanada, Norra, Suurbrittannia, Island ja Tshiili) on hakatud harilikku hiidlesta viljelema kalakasvandustes, nt 2006-ndal aastal oli kogutoodang 1528 tonni.

Eesti huvikalastajatele on hiidlest ihaldusväärseks eesmärgiks kalastusreisidel Norra fjordidesse ja ookeani rannavetesse.

Harilik hiidlest on kõrgelt hinnatud söögikala: liha on maitsev ja selle rasvasus tihti üle 5%; maks sisaldab rohkelt A-vitamiini. 

Aastased väljapüügid jäävad aastas vahemikku 3 300 - 5 000 tonni, suurimateks püüdjateks on Kanada ja Norra.
  

Allikad:
P. Miller, M. Loates. Euroopa kalad. Tallinn, 2006
Hippoglossus hippoglossus FishBase's (detsember 2013)
Atlantic halibut Wikipedias

Vaata lisaks: