Fjord

 

fjord (norra), lõhang

 

Pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Tüüpiline fjord on kitsas, sügav ja kõrgete järskude kallastega, moldja ristlõikega ning ulatub sügavale sisemaale.

 

Fjorde on rühmiti Norras, Gröönimaal, Islandil, Alaskal, Kanadas, Tðiilis, Uus-Meremaal, Venamaal Novaja Zemljal, Koola ja Tðuktði poolsaarel.

 

Fjordid on kunagised liustiku liikumisteed ehk troogid. Jääaja taandudes ja sellega seotud liustike sulamise tõttu tõusis oluliselt merepinna tase, mistõttu endiste liustike liikumisteed ujutati osaliselt üle, mis tekitaski fjordi. Fjordid on enamasti troogidele tüüpilise U-kujulise ristlõikega järsuveerulised orud, mille põhi on kaetud mereveega. Reeglina on fjordid mitmesaja meetri sügavused. Suudme lähedal on fjordid tavaliselt madalamad, sest sinna on kogunenud rohkem liustiku poolt kantud materjali ehk moreeni.

 

Sõna "fjord", nii kohanime osana kui üldmõistena tähistabki Skandinaavias enamasti geoloogilises mõttes fjorde. Mõnikord aga nimetatakse neis maades fjordideks ka muid pikki kitsaid veekogusid. Siia kuuluvad näiteks mõned merelahed Taanis nagu Limfjorden, Mariageri fjord ja Roskilde fjord, mis ei ole otseselt liustikutekkelised, ning mõningaid järvi Norras nagu Tyrifjord ja Randsfjord. Mõnikord nimetatakse fjordiks ka järvede lahti (Furnesfjord Mj¸sa järves Norras).

 

Maailma pikimad fjordid:

 

1. Scoresby Sund Gröönimaal – 350 km; 

2. Sogne fjord Norras – 203 km; 

3. Hardangeri fjord Norras – 179 km

 

Sügavamad fjordid:

1. Skelton Inlet Antarktikas – 1933 m; 2. Sogne fjord Norras – 1308 m; 3. Messier Channel Tðiilis – 1288 m

Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Fjord

Mereleksikon

 

Vaata lisaks:

Fjordrannik
Laht