Otsingu tulemused:

1. Aasovi meri
2. Agali järv (Akkali järv, Akali järv, Mäksa järv)
3. Amuuri säinas (Leuciscus waleckii)
4. Araali meri
5. Arojärv (Rasina Arujärv)
6. Belaja (Kama)
7. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
8. Elistvere järv (Kuru järv)
9. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
10. Filee
11. Hakk-kala
12. Hernes õngesöödana
13. Ilmjärv ehk Ilmen
14. Jõemõisa-Kaiu järvestik
15. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
16. Järvepää järv (Järvepera järv, Kahkva järv)
17. Kaiavere järv
18. Kalade eristamine (säinas, teib, turb ja tõugjas)
19. Kalli järv (Pühajärv, Kaali järv)
20. Kalmaar õngesöödana
21. Karujärv (Järumetsa järv, Järvemetsa järv)
22. Keeri järv (Keri järv, Härjanurme järv, Võsivere järv, Keeri-Ulila järv, Ulila järv)
23. Kirikulaht
24. Koosa järv
25. Krevett õngesöödana
26. Kuritse järv (Palsi järv, Pelsi järv)
27. Köönaauk (Künaauk)
28. Lahepera järv (Lahe järv)
29. Landilugu: Ugly Duckling
30. Lasva järv
31. Leegu järv (Leego järv, Pühajärv)
32. Leevaku paisjärv
33. Leivakoorik
34. Leivast õngesöödad
35. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
36. Loomaveri
37. Lääniste Ahijärv (Ahijärv)
38. Maardu järv (Liivakandi järv)
39. Maipõrnikas ja tema vastne (konutõuk)
40. Maisimass
41. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
42. Mullutu-Suurlaht
43. Narva veehoidla
44. Narva veehoidla elustikust
45. Nisumass
46. Noodasjärv (Nuudasjärv, Nadasi järv)
47. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
48. Omlett
49. Pabra järv (Kossa järv, Bobrova järv, Lidva järv)
50. Piigandi Ahijärv (Mädajärv)
51. Põltsamaa jõgi (Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi; Vao jõgi, Vorsti jõgi, Ao jõgi, Piibe jõgi, Nava jõgi, Uusjõgi, Jõeküla jõgi, Rutikvere jõgi)
52. Pühajärv (Otepää Pühajärv)
53. Raigastvere järv
54. Ritsikad ja tirtsud kalastamisel
55. Saadjärv (Saadrejärv)
56. Saunja laht
57. Seapekk
58. Sinijärv (Endla Sinijärv)
59. Sirkjärv (Tsirkjärv, Sirgjärv, Umbjärv, Väike-Umbjärv)
60. Soitsejärv (Suurjärv)
61. Soodla veehoidla
62. Soomkala
63. Soomuste mahavõtmine
64. Tamula järv (Tamla järv)
65. Teibid (Leuciscus)
66. Ugly Duckling
67. Vagula järv
68. Verijärv (Kasaritsa Verijärv)
69. Viljandi järv
70. Võngjärv
71. Väinjärv (Veinjärv)
72. Äärekala

Elistvere järv (Kuru järv)

Elistvere järv, ka Kuru järv

Tartumaal, Tartu vallas, Elistvere, Kaiavere ning Lilu küla juures asuv avalik järv

Keskpunkti koordinaadid:

 

Ristkoordinaat

Kraad, minut, sekund

X

6495916

58°34'29" N

Y

657279

26°42'14" E

Ida-Eesti vesikond - Peipsi alamvesikond

Pindala 129 ha, keskmine sügavus 2 m, suurim sügavus 3,5 m, pikkus 2890 m, laius 960 m, kaldajoon 9789 m

Valgala pindala 171 km2, veevahetus 11 korda aastas

Keskmise karedusega kihistumata järv, suurtaimerikas

Registri kood VEE2065100

Elistvere järv (Kurujärv) asub Vooremaa maastikukaitsealal, Järve alevikust 4,5 km kagu pool. Enne Amme jõe süvendamist oli Elistvere järve suurim sügavus 3,5 m, keskmine sügavus 2 m, kuid pärast seda vähenes tublisti. Nagu kirjutab J. Ristkok, on endine järvelaht, kus 1950. aastate keskel sai veel paadiga sõita, muutunud nüüd maismaaks. Endine vabaveeline Amme jõe lähtekoht on nüüd roostikku kasvanud ning uhtmuda ja -liiva täis kandunud. Kõige sügavam koht on järve kaguosa idakalda lähedal. Järve ümbritsevad soised niidud, põõsastikud, heinamaad. Kaugemal asuvatel voortel on peamiselt põllud. Järve loode- ja kagusopis on pisikesi saarekesi: mõnel neist kasvab põõsaid. Suurvee ajal muudavad saarekesed asukohta. Järve kaldad on soised, enamasti mudased või turbased, paaris kohas liivased. Järve otstes leidub õõtsikut. Lõuna poolt ulatub järveni kõvem pinnas. Põhja katab paks muda kiht, ainult Amme jõe suudme juures on liivast põhja. Kohalike elanike teateil on mudakihi paksus 15 m.

Tugeva läbivooluga järv, mis saab vett viiest järvest. Väljavooluks on Amme jõgi. Järve vesi on rohekaspruun kuni kollane, vahel isegi roheka tooniga kollakaspruun, keskmise läbipaistvusega (1,8-2,0 m), võrdlemisi ühtlaselt segunev.
Taimestik oli 1957. a. väga liigirikas (28 liiki). 1975 aastaks oli taimestiku koosseis märgatavalt muutunud: õige väheseks olid jäänud ahtalehine hundinui, konnaosi ja vesiroosid, mis kõik on ondatra maiuspalad. Põhjaloomastik on üsna rohke, sellesse kuulub ka järvekäsn.

Elistvere järv on kalarikas. Esinevad latikas, särg, haug, ahven, linask, viidikas, säinas, mudamaim, angerjas, kiisk, koger, roosärg, luukarits, vingerjas ja hink, tõenäoliselt ka ojasilm ja turb. Jõevähki järves ei ole.
Haudelindudest on järv rikas. Siin pesitsevad mustviires, väikekajakas, sinikaelpart, rägapart, tuttpütt, punapeavart, haruldane ruik (rookana), väikehuik (väike-vesivutt), hüüp, haruldane väikehüüp, roo-loorkull, kõrkjaroolind, rootsiitsitaja, rästasroolind. Lindude ohtrus on aga viimastel aastakümnetel vähenenud. 

Vanasti olevat purre viinud üle Elistvere järve otse Kaiaverre. Tammepakud olevat järves veel praegugi säilinud. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/

Temperatuur on suvel sügavamates kohtades allikate tõttu märgatavalt madalam kui pinnakihtides. Jõgede suudmealad välja arvatud, kattub järv jääga ühtlaselt. / Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“/

Suuremalt jaolt soostunud kallastega veekogu, vajalik paadi olemasolu. Esinevad särg, ahven, haug, latikas. /Õngitsemine. Tln., 2003/

Jaanuar 2018

Allikad:

Eesti järved 1968 kirjastus „Valgus“

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977