botulism

botulism (lad botulus ‘vorst’),


väga raske, lihashalvatusega kulgev haigus, mida põhjustab anaeroobse bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Kõik botulismi vormid võivad olla surmavad (suremus ilma ravita üle 70%, intensiivraviga alla 10%) 
On kolm peamist botulismi vormi:

toidubotulism
Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud)  liha- ja kalakonservid, suitsuliha ja -kala, jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. Haigusetekitajaid leidub loomade ja mõnd liiki kalade sooltes.

haavabotulism
Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas; bakterit leidub mullas.

beebibotulism
beebibotulismi põhjustab botuliini tootvate bakterite eoste sissesöömine, mis sisikonnas kasvades hakkavad tootma toksiine. Kuigi need eosed on täiskasvanutele kahjutud (maohappesuse tõttu), pole beebi seedesüsteem piisavalt arenenud nende hävitamiseks. Seepärast soovitatakse lastele mitte anda magusaineid (sh mett) kuni nad on rinnast võõrutatud.

B-i tunnused on valgusekartus, peapööritus ja üldine nõrkus; silmaavad on laienenud ning nägemisteravus vähenenud, tekib lauvaje, kahelinägemine, kõne- neelamis- ja hiljem kesknärvisüsteemi haired. Haigestuvad ka koduloomad. Ravi: süstitakse kiiresti immuunseerumit.

Botulismitekitaja hävib, kui toitu kuumutada 15 minuti jooksul üle 100 °C.

ENE, 1. kd, Vikipeedia