Bodeni järv
Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer)
Järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril, Eel-Alpide suurim ning sügavaim järv: pindala 538 ruutkm, suurim sügavus 252 m idaosa (Obersee) keskel, maht umbes 55 km³¸ järv on 395 m merepinnast kõrgemal. Kallas valdavalt künklik, kagus kaljune. Läbi järve voolab Reini jõgi.
Järvel on neli osa: Obersee, Überlinger See, Zeller See ja Untersee.
Bodeni järve tekitas jääaegadel Reini liustik.
Bodeni järve mainis esimesena Vana-Rooma geograaf Pomponius Mela umbes 43 eKr, kes kirjutas, et Rein voolab läbi kahe järve – Lacus Venetus'e (Obersee) ja Lacus Acronius'e (Untersee). Plinius Vanem kasutas Brigantiumi linna (praegu Bregenz) järgi nime Lacus Brigantinus.
Laevaliiklus, kalapüük; kaldal palju kuurorte.
ENE, 1. kd; Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Bodeni_j%C3%A4rv