Biorütmid
biorütmid, b i o l o o g i l i s e d rütmid
Organismide füsioloogiliste, emotsionaalsete, intellektuaalsete ja sotsiaalsete omaduste ja võimete korrapärane perioodiline korduvus mingis ajaühikus. Kuna biorütme pole võimalik kindlalt määratleda (biorütmide teooria), siis peetakse seda pseudoteaduseks. Bioloogia haru, mis uurib organismide biorütme, nimetatakse kronobioloogiaks, ning erinevalt biorütmide teooriast, on see rangelt teaduslik.
Füsioloogias ja ökoloogias räägitakse sageli tsirkarütmidest, mis on geofüüsikaliste rütmide (looded,aastaajad jt) ja nendega tihedas seoses olevate biorütmide kompleks. Siin eristatakse lähtuvalt ajakriteeriumist ööpäeva-, kuu- ja aastarütme.
Arvestades sõltuvust või sõltumatust vaadeldavast välistegurist või keskkonnast, eristatakse vastavalt eksogeenseid ja endogeenseid biorütme. Eksogeensed biorütmid on näiteks lindude ainevahetuskiiruse muutused ööpäeva jooksul. Endogeensed biorütmid on mitmed protsessid, mida oluliselt ei mõjuta välistegurid või keskkond.
Laias laastus eristatakse inimeste puhul nelja biorütmide liiki: füüsiline biorütm, intellektuaalne biorütm, emotsionaalne biorütm ja sotsiaalne biorütm.
Aastarütme on palju loomariigis: lindude ja kalade ränded, sigimistsükkel jm.
Kuurütmid, mis on seotud loodetega, on aluseks nn Solunar-tabelite arvutamistele. Viimased kajastavad loomade aktiivsusperioode Maa mingis geograafilises punktis. Lunaarkuurütmile alluvad paljud organismid, nt austerkarplased, tulirullid ning krabid (sigimis- ja aktiivsusrütmid), samuti paljud luukalad – kalameeste jaoks avaldatakse vastavaid võtupäevade kalendreid. Viimaste kasutamisel tuleb aga silmas pidada, et kalade tegelikku aktiivsust mõjutavad biorütmide kõrval väga suurel määral ka muutused keskkonnas. Vikipeedia, ENE