Elusorganismidest väliskeskkonda sattunud anorgaanilised ühendid, varasemalt ka biogeenidvõi biogeensed ühendid.Uuemal ajal kasutatakse biogeeni või biogeense ühendi mõistet harva ja peetakse eksitavaks, kuna ‘geen’ kannab teadustekstides valdavalt teistugust tähendust. Bioloogiliselt aktiivsemad on lämmastik- ja fosforühendid, nende tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. Jõgede kaudu levivad biokeemilised ühendid merelahtedesse ja soodustavad nende kinnikasvamist (kõigepealt roostikuga). Biokeemilisi ühendeid on rikkalikult tööstuslikus heitvees, asulate valg- ja olmevees. Eestis pääseb aineringesse biokeemilisi ühendeid ka põllumajanduslikust punkt- ja hajureostusest, väetistest: nõukogude ajal oli siseveekogudes leiduvast fosforist 90% ja lämmastikust kuni 70% põllumajanduslikku päritolu. Praeguseks (2017. a) on põllumajanduse osa veekogude reostamisel märgatavalt kahanenud. ENE, Vikipeedia
Detsember 2017