Kalapeedia Otsing Kaastöö

Ääremeri Vaikse ookeani põhjaosas, on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu. Läänest piirab Beringi merd Kamtšatka poolsaar, loodest Tšuktši poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150 saarest, milledest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Suurimad lahed on Anadõri ja Bristoli.

Pindala 2,3 miljonit km²; põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m; edelas ja lõunas sügavneb järsult, suurim sügavus5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava. Soolsus jääb 30-33‰ vahele, mis on umbes 2‰ madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon, Anadõr jt.

Valdavalt külm kliima. Vee pinnakihi suvised temperatuurid vahemikus  5-10°C. Suurema osa aastast ajujääs (va äärmine lõunaosa).

Merest saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7 m.

Tõhus kalapüük: lõhelased, heeringas, lest, tursk.

Üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest ja ülekalastamine on muutunud probleemiks. 

ENE, Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Beringi_meri