Batüsfäär

batüsfäär (kr bathys ‘sügav’ + sphaira ‘kera’),

kerakujuline mootorita süvaveekuul, mis laevalt trossi otsas lastakse süvamerre. Batüsfääri põhiosa moodustab teraskamber inimeste ja aparatuuri jaoks.
Esimese batüsfääri mõtles välja 1928. aastal Otis Barton. Selle konstrueeris kapten John Butler, kes töötas ettevõttes Cox & Stevens Inc. insenerina. Lõplik, kergem versioon valmistati tollipaksusest (2,54 cm) valuterasest ja oli läbimõõduga 4,75 jalga (1,5 meetrit).
Hapniku anti kaasa suruõhuballoonis. Batüsfäär lasti merepõhja tollipaksuse trossi otsas. Samuti ühendas batüsfääri merepinnaga paks kummivoolik, milles asusid elektrijuhe ja telefoniliinid. Kogu vee alla lastav aparatuur kaalus kokku umbes 4,5 tonni.
1948 laskus O.Barton batüskaafiga “Benthoscope” üksinda 1365 m sügavusele, see on ka b-ga laskumise rekod. Et batüskaaf ei saa iseseisvalt liikuda, on trossi katkemine väga ohtlik.

Mereleksikon, Vikipeedia