Basilisk
basilisk (kreeka βασιλίσκος, basiliskos ‘väike kuningas’)
1. mütoloogiline roomaja-laadne koletis, peetud madude kuningaks. Basiliske on kirjeldatud erinevalt - hiiglasliku sisalikuna, suure maona või koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad. Basiliskid võivad oma ohvri tappa erineval moel - Plinius Vanem kirjeldab teoses "Naturalis Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada ja tema hingeõhk olla mürgine. Leonardo da Vinci on vahendanud lugu, mille kohaselt olevat surnud nii ratsanik kui hobune, kui ratsanik hobuse seljas olles odaga basiliski tappa püüdis. Ka taimed, millega basilisk kokku puutub või millele hingab, närbuvad. Basiliskid kardavad väidetavalt kukkesid
2. Zool. Perekond Basiliscus sisalike seltsist, kuulub iguaanlaste sugukonda; 4 liiki. B-d on kuni 80 cm pikkused, neil on erakordselt pikk ja peenike saba. Isaste seljal ja sabal on kõrge hari, mida toetavad selgroolülide luised jätked, väljakasveid leidub ka peas. Elutsevad Kesk-Ameerika ürgmetsade kaldapõõsastel ja puudel, ronivad ja ujuvad väga hästi, jooksevad tagajalgadel, lühikest maad isegi mööda vett.
Emane muneb pinnasesse kraabitud auku 12-18 muna, järglased kooruvad 50-55 päeva pärast.
ENE, Vikipeedia