Balaton
Balaton,
tektooniline järv Ungaris kesk-Doonau madalikul, Bakony'i mägede kagujalamil. Pindala 593 km²; maht 1,9 km³; suurim sügavus 12,2 m; keskmine sügavus 3,2 m; kõrgus merepinnast 104 m; valgla pindala 5181 km²; soolsus 0‰; kaldajoone pikkus 236 km
Järve pikkus on 78 km, laius on kuni 12 km, aga Tihany'i poolsaare kohal järv aheneb. Balaton on madal ja eriti madal on lõunakalda lähedane vesi. Suviti on vesi madaluse tõttu väga soe ja liivarannad sobivad hästi supluseks.
Balaton on kanali kaudu ühenduses Doonauga. Veevahetus
järves on aeglane, see toimub 2,2 aasta jooksul. Vee läbipaistvus
on väike, keskmiselt vaid 85 cm, küll aga on järv kuulkus oma
türkiissinise värvi poolest.
Järves elab umbes 50 kalaliiki ning kala on siit arheoloogide hinnangul püütud juba üle 2000 aasta. Kutselisi kalureid huvitavad praegu umbes 15 liiki, eeskätt koha, keda nimetatakse ka “Balatoni kuningaks”. Teine oluline liik on karpkala, kellele järv sobib sedavõrd, et seda nimetatakse ka “karbimereks”. Veel on järves haugi, latikat, nurgu, angerjat, linaskit, kokre, samuti valgeamuuri, jämepead ja pakslaupa.
Talvel kattub järv jääga ning siis harrastatakse järvel ka jääalust kalapüüki.
ENE, Vikipeedia