Avarkojalised
avarkojalised (Ascothoracida),
Meres elavate vähkide selts aerjalgsete alamklassist; maailmas u 40 liiki, Eesti vetes ei esine.
A-d on parasiidid, kes elavad okasnahksete - meritähtede, meriliiliate, merisiilikute ja ka õisloomade kehas, põhjustades tavaliselt peremeeslooma sigimatust. Mõned liigid purustavad otseselt oma peremehe sugunäärmeid, teised pärsivad sugunäärmete talitlust.
Avarkojaliste kehakuju on parasiitse eluviisi tõttu äärmiselt tugevasti muundunud ning enamuse liikide puhul ei leiagi väliselt mingit sarnasust vähkidega. Nii näiteks meenutavad perekonna Dendrogaster emased loomad ilusat kaharat põõsast. Nende keha koosneb nimelt kahest võimsast külgjätkest, mis harunevad mitmekordselt nagu puuvõrad. Keha eesotsas on neil veel tundlad ning üla- ja alalõuad, kuid mingeid jäsemeid, kehalülisid ega muid vähkidele iseloomulikke tunnuseid neil parasiitidel polegi. Isased loomad selles perekonnas on tibatillukesed ja elavad emaste külgjätketes. Kuna avarkojalistel puuduvad spetsiaalsed hingamiselundid ja nad peavad hapnikku saama kogu keha pinnaga, on väga tõenäoline, et selline emaslooma hargnenud keha on tekkinud kui kasulik kohastumus paremaks hapniku omastamiseks peremehe kehast. Perekonna Dendrogaster liigid elavad meritähtede ja merisiilikute kehas ning söövad nende kehaõõne rakke.
Viljastatud emane loom muneb munad oma keha küljes asuvatesse haudepaunadesse. Mune on umbes 20 000. Koorunud vastsed väljuvad vette ning enne parasiitse elu alustamist ujuvad vabalt ringi.
Avarkojaliste hulgas on ka parasiite, kes elavad oma peremehe keha pinnal, mitte selle sees. Neid nimetatakse välisparasiitideks. Näiteks Vahemeres elutseb õisloomade koloonia pinnal avarkojalise liik Synagoga mira, kelle emased ja isased loomad on sarnase ehitusega ning on mõlemad võimelised vabalt liikuma ja ka ujuma.
ENE; Internet, http://www.zbi.ee/satikad/vahid/avar/