Sugukond karpide ehk liistaklõpuseliste (Bivalvia) rühmast, mis kuulub limuste hõimkonda. Inglise true oysters; saksa Austern; vene устрицы.
Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed. Kasvavad ühe, harilikult vasaku kojapoolmega mingi aluse külge, mistõttu jalg ja büssusnääre taandarenevad, ning moodustavad kogumikke – austripanku. Austerkarplasi on nii lahk- kui ka mõlemasugulisi. Elavad paras- ja troopikavööndis kuni 60 m sügavusel meredes, mille soolsus on üle 16 promilli (seetõttu Läänemeres neid ei ole). Pikkus kuni 45 cm.
Paljud liigid on söödavad ja kõiki neid tuntakse kulinaariailmas austrite nime all, ehkki süstemaatikas kannab austrite nime vaid üks perekond austerkarplasi, nimelt Ostrea.
Süstemaatikas suured lahknevused: erinevates käsitlustes 5-16 nüüdisaegset perekonda ja 25-50 liiki. Väga palju väljasurnud liike, keda tuvastatakse kivististes leiduvate kodade järgi.
Perekondi:
Crassostrea – hiidaustrid (8-11 liiki); Cryptostrea (1 liik); Dendostrea (1 liik); Lopha (2 liiki); Magalanna (9 liiki); Ostrea – austrid (7-25 liiki); Ostreola (2 liiki); Saccostrea (1-11 liiki); Striostrea (3 liiki); Teskeyostrea (1 liik)