Kalapeedia Otsing Kaastöö

Atlantis,

müütiline, plahvatuse järel ööpäevaga merre vajunud võimas, rikas ja imeline maa ning riik. Pärimus on meieni jõudnud Vana-Kreeka filosoofi Platoni teoste "Timaios" ja "Kritias" järgi (kirjutatud umbes 360 a. eKr). Platon tegeles palju Atlantise küsimusega. Pärimus jõudis Platonini ilmselt kas tema õpetaja Sokratese kaudu, kes oli seda kuulnud Solonilt, või sai selle aluseks Platoni kätte sattunud Soloni ülestähendused. Solon käis Egiptuses Saisi templis sellekohaseid ülestähendusi uurimas ning alustas sellest poeemi "Atlantikos" kirjutamist. 

Siiani pole Atlantise tsivilisatsioonist kindlaid jälgi leitud. Atlantist on paigutatud  Vahemerre, Atlandi ookeani, Sumatra saarele ja India ookeani. Paljude hüpoteeside järgi asus Atlantis kõige tõenäolisemalt Assoori saarte piirkonnas Atlandi ookeanis ja hukkus u 11 500 aastat tagasi. 

Arheoloogilised ja geoloogilised uurimused kinnitavad et Atlantise hukkumisena on Platon kirjeldanud (seejuures A-e mõõtmeid u 10 korda suurendades) märksa hilisemat Vahemeres aset leidnud sündmust – Egeuse mere Küklaadide saarestikus asunud Thera vulkaanisaare hävimist u 3400 aasta eest. Purskega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) laastasid Egeuse mere saari, eriti Kreeta saare põhjarannikut, kus hävis Minose kõrgkultuur.