Arapaima
Arapaima, ka harilik arapaima (Arapaima gigas), kalaliik arapaimade (Arapaima) perekonnast,mis kuulub arapaimalaste (Arapaimidae) sugukonda [mõnedes käsitlustes luukeellaste (Osteoglassidae) sugukonda] luukeeleliste (Osteoglossiformes) seltsis. Inglise arapaima, pirarucu; prantsuse pirarucu; saksa Arapaima; portugali bodeco, pirarucu, pirosca; hispaania paiche; vene арапайма; soome arapaima.
Lõuna-Ameerika troopilistes mageveekogudes (Amazonase jõgikonnas) elav kala, suurimaid magevee luukalu. Väidetavalt võib kasvada kuni 4,5 m pikkuseks ja kaaluda kuni 200 kg, kuid viited nii suurtele kaladele pärinevad 19. saj esimesest poolest ning pole hiljem kinnitust leidnud. Arapaimade pikkus võib olla üle 2 m, erandjuhtudel ka üle 2,5 m, kaal üle 100 kg.
Keha eesosa on oliivroheline, tagaosa aga ühe tugevneva punaka varjundiga ja saba tumepunane. Vaatamata suurusele on kala graatsiline ning teda hinnatakse akvaariumikalana.
Arapaimade kutseline püük oli eelmise sajandi lõpukümnenditel Brasiilia valitsuse poolt keelatud, küll aga lubati sportkalastust “püüa ja vabasta” põhimõttel; sellel sajandil püütakse arapaimat ka toidu- või akaariumikalaks. Maitsva liha tõttu on hakatud arapaimasid kasvatama nuumkaladena ning neid on asustatud ka väljapoole Lõuna-Ameerikat, nt Taisse ja Malaisisasse.
Arapaima toitub kaladest, vähkidest jt väikeloomadest. Iseärasuseks on, et ujupõis võimaldab tal hingata ka atmosfääriõhku ja arapaima peabki hingamiseks aeg-ajalt pinnale ujuma. Emaskala võib kudeda kuni 50 000 marjatera, mis heidetakse kuni 50 cm laiustesse ja 15 cm sügavustesse pesadesse. Vanemad valvavad pesa ja kooruvaid vastseid.
Lõuna-Ameerikas hinnatakse arapaima keelt ravimina. Keel kuivatatakse, segatakse guaraanakoorega, peenestatakse ning segatakse veega. Saadud pastat kasutatakse ussirohuna. Samuti kraabitakse arapaima luise keelega kuivatatud guaraanat, mis on jookide koostisosa, soomustega aga viilitakse küüsi.
Ametlik aastane väljapüük aastail 2000-2011 vahemikus 204-1611 t. (Brasiilia ja Peruu)