Kalapeedia Otsing Kaastöö

Andamani meri,

India ookeani ääremeri,  piirneb loodest Andamani saartega, edelast Nicobari saartega, lõunast Sumatraga, idast Indohiina poolsaare ja Malaka poolsaarega ja põhjast Birma rannikuga. Kagus on ta Malaka väina kaudu ühendatud Lõuna-Hiina merega, kuid mere kagupiiriks määrati 1953 Tais asuvat Phuketit ja Sumatral asuvat Jambo Aye neeme ühendav lõik, nii et Malaka väin jääb Andamani merest väljapoole. Läänes on meri Coco, Duncani, Kümnenda Kraadi ja Sombrero väina ning teiste väinade kaudu ühendatud Bengali lahega. Mere põhjaosas on Mottama laht.

Andamani mere ulatus põhjast lõunasse on 1200 km, idast läände 650 km, pindala 797 700 km². Mere keskmine sügavus on 1043 m, suurim sügavus 4507 m, vee maht on umbes 660 000 km³. Vee t° 26-29° C.

Andamanid ja Nicobarid kuuluvad Indiale, Sumatra Indoneesiale. Indohiina poolsaarel on Andamani mere rannikul Birma, Tai ja Malaisia. Suurimad sadamad Ranguun ja Penang.

Andamani mere põhjas jookseb põhja-lõunasuunaline piir Birma ja Sunda laama vahel. Usutavasti olid need laamad varem Euraasia laama osad, kuid pärast seda, kui India laam põrkas Euraasia laamaga kokku, murdusid need selle küljest ära. See juhtusgeoloogilises mõttes üsna hiljuti, kõigest 3–4 miljonit aastat tagasi.

Kokkupõrke tulemusel algas Andamani meres ookeanipõhja moodustumise protsess, mis lükkab Andamane ja Nicobare Indo-Hiinast järjest kaugemale. Selle protsessi tulemusel on Andamani meri mõne viimase miljoni aasta jooksul oluliselt laienenud.

Tänapäeval jätkub India laama sukeldumine Birma laama alla. See pressib magmat välja Birma laama teisel küljel, Sunda laama piiril. Sinna on tekkinud vulkaaniline saar Barren, mis kuulub Andamanide hulka. Barren on ainus Andamani meres või selle kaldal asuv tegevvulkaan. Barrenist põhjas asub samasuguse tekkega saar Narcondan, kuid see ei ole tänapäeval aktiivne.

Meres elutsevad ümarpeadelfiin, dugong, lend- ja purikalad.

ENE; Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Andamani_meri