Kalapeedia Otsing Kaastöö

Altja küla,

põline rannaküla Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas, Vergist kagus, Vergi lahe kaldal. Samastatakse 1465. a. mainitud Rootsipeaga (Rotzinpe). Idapoolne osa asub mereäärsel kaldarannikul oja suudmealal, teised taluõued kahel pool Vergi teed. 2000. a. rahvaloenduse andmeil 38 elanikku.

17. sajandi lõpus ja 18. sajandi keskel oli külas kuus, 1858. a. kaksteist peret. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul lisandus kaheksa väikest majapidamist. Siin toimus elav kaubavahetus, eriti soomlastega, hiljem ehitati ka laevu. Peamiseks elatusalaks oli kalandus.

Ehitised olid tahutud palkidest seinte, roost kelp- või poolkelpkatusega. 20. sajandi algupoolel hakati eelkõige elumaju vooderdama ja värvima. Suulise pärimuse järgi on Soomest laevadega toodud terveid hooneid. Vana elumaja oli rehielamu - toa, rehealuse ja kambritega, mõnikord lisandus rehealusele ka aganik. Põllumajanduse vähesest osatähtsusest tingituna olid rehemajad väiksemad kui sisemaal. Tüüpilised õuehooned olid ait (sageli mitu eriotstarbelist), laut ja kelder. 1920. aastail hakati kala suitsutama, milleks igas peres oli suitsuahi. Rannakülale iseloomulikud palkidest, viilkatusega võrgukuurid asuvad väikesel neemel jõesuudmest läänes. 20. sajandi alguse seitsmest võrgumajast on praegu taastatud neli.

Küla kolmest omaaegsest kõrtsist on rekonstrueeritud "Mäekõrts", mille kõrval pikaajalise traditsiooniga kiigemägi. Ennistatud on Uustalu ja Toomarahva taluõue hoonestus.

Altja küla Kõrve kalurimajast on pärit eesti tuntud maastikumaalija Richard Uutmaa (1905 -1977), kelle loomingus moodustavad suure osa koduranniku mere- ja rannapildid.

Külas suubub Soome lahte Altja oja (kohalik nimi ka Kärpsejõgi, Oandu jõgi, pikkus 24 km), mis algab Sagadist edelas.