albatrossid
Albatrossid, (Diomedea)
lindude perekond tormilinnuliste seltsi (Procellariiformes) albatroslaste (Diomedeidae) sugukonnast. Taksonoomias ei ole täit selgust, kuna albatroslased on fülogeneetiliselt tihedalt seotud torminiglaslaste (Pelecanoididae) ja tormipääsulastega (Hydrobatidae). Nimetatakse 4 perekonda 13-24 albatroslaseks peetava liigiga: Diomedea, Thalassarche, Phoebastria, ja Phoebetria.
A-d on suured heledasulelised linnud (ent sulestikus võib olla ka musta ja halli), kelle ülanokal on sõõrmetorukesed. Elutsevad peamiselt lõunapoolkeral, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapoolses osas, aga neid on ka Põhja-Atlandil. Maismaal viibivad ainult pesitsusajal, kui ehitavad pesa kaugesse ja raskesti ligipääsetavasse kohta, muul ajal on pidevalt lennus ja liiguvad laialt ringi, kuid võivad siiski tulla maale ka tormivarju.
A-d saavad suguküpseks alles 5-6 aastaselt, pesitsema hakkavad veelgi hiljem; hauduvad u 80 päeva, poegi hooldavad 8-9 kuud. Tavaliselt muneb emaslind vaid ühe muna, poja eest hoolitsevad nii ema- kui ka isalind.
Albatrossid napsavad toitu – peajalgseid, kalu jm – peamiselt veepinnalt, ainult üksikud sukelduvad. Järgnevad laevadele, oodates vette visatavaid toidujäätmeid. Looduslikke vaenlasi albatrossidel peaaegu ei olegi.
Suurim on rändalbatross (Diomedea exulans), kelle tiibade siruulatus küünib 4,5 meetrini. Hävimisohus on lühisaba-albatross (Diomedea albatrus), kelle pesitsussaared Jaapani lähistel on võetud range kaitse alla. Eksikülalisena on vahel sattunud Lääne-Euroopa saartele mustkulm-albatross (Diomedea melanophrus).
Peaaegu kõik albatroslate liigid kuuluvad ohustatud liikide hulka ja enamus neist on võetud kaitse alla. Hinnanguliselt 100 000 albatrossi aastas hukkub seetõttu, et nad haaravad õngejadadelt konksudele pandud kalasööta.
Huvitav uudis albatrosside toitumise kohta avaldati 2009. aastal. Albatrossidele kinnitatud väikeste kaamerate abil selgus, et albatrossid järgnesid mõõkvaalade parvedele ning sõid vaalade poolt pinnavette ehmatatud kalu. Sümbiootiline suhe päädis sellega, et albatrossid toitusid ka jõesilmudest, kes olid parasiititidena vaalade kehadele kinnitunud.
Allikad: ENE, Vikipeedia