Otsingu tulemused:

1. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
2. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
3. Aiauss
4. Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)
5. Amuuri paljaslõug (Acheilognathus asmussii)
6. Arragoussetid / Sarregoussetid (merekääbused Guernsey saare folklooris)
7. Atlandi musthai (Apristurus laurussonii)
8. Birjussa
9. Cousseau süvarai (Bathyraja cousseauae)
10. Dussumieri narmasmokk (Labeo dussumieri)
11. Dussumieri trüssa (Thryssa dussumieri)
12. Ebaküürselg-mägiparrak (Hypselobarbus pseudomussullah)
13. Eesjärv (Tartussaare Eesjärv, Tartusaare järv, Ratassaare järv)
14. Harilik ümarkõhtheeringas (Dussumieria acuta)
15. Harilik mullauss (maauss)
16. Harilik vihmauss ehk ööuss (Lumbricus terrestris)
17. Heeringauss (Anisakis simplex, ka Anisakis marine)
18. Hulkharjasussid (Polychaeta)
19. Imiussid (Trematoda)
20. Induse uss / skōlex (müütiline veeolend Induse jões)
21. Jahumardika vastne (jahuuss)
22. Jussi järved
23. Küürselg-mägiparrak (Hypselobarbus mussullah)
24. Kaheksakant kõduuss (kõduuss, leheuss, samblauss)
25. Kaussjärv (Rõuge Mõisajärv)
26. Koonussaba-silepeamureen (Gymnothorax gracilicauda)
27. Kussie (jaapani järvekoletis)
28. Kuussaarõ järv (Kuussaare järv)
29. Kõverjärv (Jussi Kõverjärv)
30. Lambtoni maduuss (draakonilaadne olend inglise folklooris)
31. Linajärv (Jussi Linajärv)
32. Mauritiuse sardinell (Sardinella jussieu)
33. Melaneesia väätangerjas (Chlopsis slusserorum)
34. Metsprussakas
35. Mussie (järvekoletis Kanadas)
36. Mussoon
37. Mustjärv (Jussi Mustjärv)
38. Mustjärv (Laanemetsa Mustjärv, Väike Savijärv, Kuussaare järv)
39. Mustjärv (Rohussaare Mustjärv; Rohusaare Mustjärv)
40. Nelikant-kaldauss
41. Osmussaar
42. Peen kõduuss
43. Piimjas soouss
44. Pikkjärv (Jussi Pikkjärv)
45. Poola uss
46. Prussakas ja tarakan
47. Punane vihmauss (pool-ööuss)
48. Punauim-imihink (Gastromyzon russulus)
49. Pärimus: Kaussjärv
50. Rakonda (Raconda russeliana)
51. Roheline mullauss
52. Roksi järv (Usseaia-alune järv, Niiduotsa järv, Krooksu järv) [Koorküla järvestik]
53. Roosa mullauss
54. Rousselle aafrikaparrak (Enteromius roussellei)
55. Ruske käärtrull (Schistura russa)
56. Russalka
57. Sale ümarkõhtheeringas (Dussumieria elopsoides)
58. Shussebora (meredraakon Jaapanis)
59. Sinakas soouss
60. Soomussardiinike (Harengula jaguana)
61. Susski, Vladimir
62. Suur mullauss
63. Suurjärv (Jussi Suurjärv)
64. Sõnnikuuss
65. Tähniline koilia (Coilia dussumieri)
66. Tagajärv (Tartussaare Tagajärv; Kihmjärv, Kihmajärv)
67. Traîcousse ehk Trécouche (veekoletis Prantsusmaal ja Belgias)
68. Tume vihmauss
69. Tursauss (Pseudoterranova decipiens)
70. Tõugussaare raba laugas
71. Ussikonks (säärekidadega konks)
72. Ussuuri nipsviidikas (Hemiculter lucidus)
73. Ussuuri siig (Coregonus ussuriensis)
74. Uussarvhammas ehk austraalia kopskala ehk barramunda (Neoceratodus forsteri)
75. Valgepõsk-hallhai (Carcharhinus dussumieri)
76. Vihmauss (liigid)
77. Väheharjasussid
78. Väinjärv (Jussi Väinjärv, Jussi Veinjärv, Veinjärv)

Alakonnu järv (Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv)

Pindala: 4,5ha
Kaldajoone pikkus: 829m
Veevahetus: 1 korda aastas
Veevahetuse skaala: nõrk (> 0,5 kuni 2)

Kaardi andmed GPS-i tarvis:
Lat: 57.7155556
Long: 26.4736111

Alakonnu järv, ka Kuajärv, Alakonu järv, Alakunnu järv, Jussi järv

Võrumaal Antsla vallas Mähkli küla juures asuv looduslik järv. Mitteavalik veekogu

Veepeegel 4,5 ha, pikkus 260 m, laius 230 m, kaldajoone pikkus 829 m, suurim sügavus 2,5 m, keskmine sügavus 1,6 m

Pehme- ja tumedaveeline; segatoiteline

Koiva vesikond – Mustjõe alamvesikond

Registrikood: VEE2135400

Lüllemäelt 7 km idakagu pool asuv 4,4 ha suurune järveke, mille suurim sügavus on 4,5 m (sellest vett ainult 3,5 m). Järveümbritsevad valdavalt metsased künkad, mis tõusevad kõrgemale lõuna pool. Kõikjalt piirab vett võsatunud õõtsikuline kallas; põhja katab muda.

Vett toob järve suvel kuivav kraavike. Väljavoolukraav viib Ähijärve. Vesi on termiliselt kihistumata, helepruun, keskmiselt läbipaistev (2,0 m). Talviti jääb järv ummuksile, ka suvel kaob hapnik 2,0-2,5 m sügavusel.

Taimestikku oli 1974. a. keskmisel hulgal, liike aga palju (26), teiste hulgas ka haruldast tömbilehist penikeelt. Järve kaldavööndis leidus rohkesti sootigusid, ujus massiliselt kalamaime, nähti hobukaane. Ilmselt leidub järves rohkesti kalade toitu, nagu kinnitab särgede ja teiste kalade rasvasus. Praegu olevat järves peamiselt suuri kokri, ka suuri ahvenaid ja hauge.

Võib näha ondatra tegutsemise jälgi. /Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977/