Ahti, ka Ahto, soome rahvausundi veehaldjas, vetejumalus, merekuningas või ka kalajumal. Ahti on olnud haldjas või jumalus laiemaski tähenduses – soome loitsudes räägitakse ka metsa, maa ja tuule Ahtist. „Kalevalas“ on Lemminkäineni teine nimi Ahti Saarelainen. Eesti veejumalana on Ahti kirjanduslik laen, millel meie pärimuses puudub põhjendus. Ka on Ahti pidamine Soome rahvausundis Poseidoni laadseks merejumalaks või kalade vardjaks siiski pigem uuem tehismütoloogia, millel soome pärimuses pidet pole. Teisalt arvatakse, et vene Meretsaari kuvand võib võib tuleneda just Ahti kui merejumala kujust.
Tänaseni on elus komme paluda Ahtilt kalasaaki või teda selle eest tänada. Levinuimaks loitsuks on: “Anna Ahti ahvenia.” Ahti soosingu võitmiseks visatakse vette raha või valatakse viina, mis on kunagiste ohvritalituste järelkaja.
Ahtit kujutatakse enamasti vees elava mehena, kellel on pikk mererohtudest habe. Kõiki muid vees asuvaid olendeid kutsutakse Soome lauludes ahtolaisteks, Vellamo väeks või Aho lasteks. Ahti esineb Eesti vanades juttudes ikka Soome jumalusena, kuid pole päris tundmatu ka eesti pärimuses, näiteks on nimetatud sügavamaid kohti jõgedes-järvedes Ahti haudadeks ning viide Ahtile võib olla ka mõnes kohanimes (Ahi sadam, Ahijärv, Ahimaa).
Nora Surojegin. Ahti
Ahti naine on Vellamo, kellel on ühisjooni soome-ugri rahvaste seas levinud kujutlusega Vete-emast.
Viimati: november, 2018