Aaga ehk merikärnkonn (Rhinella marina)
Aaga ehk merikärnkonn (Rhinella marina, varasemalt Bufo marinus), kahepaikne liik kärnkonlaste sugukonna kärnkonnade perekonnast. Aaga on ainuke kahepaikne, kes talub soolast vett. Tema kehapikkus on 14-25 cm, laius 8-12 cm. Sarvestunud nahk, hästi arenenud kopsud ja suured mürginäärmed. Aaga elas algselt ainult Ameerikas mandril, kuid tänapäeval on ta ühe suurema levilaga selgroogne. 19. sajandil introdutseeriti ta Jamaikale ja Barbadosele, et ta hävitaks suhkrurooistandustes kahjurputukaid. Kuigi temast ei olnud suuremat abi, viidi teda veel 20. sajandil sisse ka Vaikse ookeani piirkonda, sealhulgas Austraaliasse. Mitmel pool, kuhu teda sisse viidi, on ta bioloogilist mitmekesisust vähendanud.
Aaga on maailmas üks tuntumaid võõrliike. Tema introdutseerimise kahjulikud ökoloogilised tagajärjed on kontrollimatu ja läbimõtlematu bioloogilise kahjuritõrje riskide musternäide.
Aaga on kogu oma elu vältel mürgine. Ärritunud täiskasvanu näärmed eritavad piimjat nõret, millega ta suudab ka „tulistada“ teda ründavat kiskjat. Mürk on tugev ja mõjub eelkõige südamele ja närvisüsteemile – tekib rohke süljeeritus, tõmblused, oksendamine, südame rütmihäired, tõuseb vererõhk, vahel on tulemuseks ka ajutine halvatus või südame seiskumine. Lõuna-Ameerika indiaanlased kastavad aaga nahanäärmete nõre sisse nooleotsi.