Aadria meri, Apenniini ja Balkani poolsaare vahel paiknev Vahemere osa, lõunas Joonia merega ühenduses Otranto väina kaudu. Aadria meri on piklik, loode-kagu suunaline, pikkusega umbes 800 km ja pindalaga 144 000 km². Loodeosas on suuremas osas sügavus alla 200 meetri. Sügavaim on kaguosa, sügavusega kuni 1230 meetrit, kuid Vahemere nõost on see Aadria mere sügavaim osa eraldatud kõrge veealuse künnisega. Aadria mere edelarannik on valdavalt madal ja liivane, kirderannik aga kaljune ja seal on Dalmaatsia saared. Loodeosas on rannik eriti madal ja soine, seal asub Veneetsia.
Aadria merre suubuvatest jõgedest on suurim Po. Jõgedest lähtuv mage vesi hoovab mere edelarannikut mööda kagusse, seetõttu on Aadria mere vesi Vahemerega võrreldes magedam ja sogasem ning talvel külmem.
Aadria mere põhjaosa on üks väheseid Vahemere osi, kus loodete kõrgus ulatub ühe meetrini.
Püütakse sardiini, tuuni, makrelli, austreid, merikarpe.