Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Mägiparrakad (Hypselobarbus)

Mägiparrakad (Hypselobarbus), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Leviala Indias, enamus liike endeemsed. Perekonna koosseisu käsitlustes on suuri erinevusi: sellesse on paigutatud 10 kuni 26 liiki.

Perekonnas on 20 liiki (FishBase, 2020):

Hypselobarbus curmuca (F. Hamilton, 1807) (Curmuca barb) – karmuka-mägiparrak. Aasia: endeem India lõunaosa mägisel maastikul jõgedes ja ojades. Bentopelaagiline; potamodroomne. Hoidub jõgedes sügavatesse ja varjulistesse paikadesse. Toitub peamiselt vetikatest, harvem putukavastsetest. Pikkus kuni 120 cm (TL). Ohustatud (EN). Äriline väljapüük; tulevikus tõenäoline kasutamine vesiviljeluses.

 

Hypselobarbus dobsoni (F. Day, 1876) (Krishna barb) – dobsoni mägiparrak. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mäestikus. Bentopelaagiline. Suurtes ja sügavates jõgedes. Toitub taimsest materjalist. Pikkus kuni 120 cm (NG), tavapikkus 18,7 cm (SL), suurim registreeritud mass 1 kg. Ohustatus määramata. Katsetused vesiviljeluseks.

 

Hypselobarbus dubius (F. Day, 1867) (Nilgiris barb, oyramid barb) – nilgiri mägiparrak. Aasia: India. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurte ojade ja jõgede sügavamates paikades. Kõigesööja. Pikkus kuni 25 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Äriline väljapüük.

 

Hypselobarbus gracilis (Jerdon, 1849) – sale mägiparrak*. Võib olla käsitletud korhi mägiparraka alamliigina.Aasia: India. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 13,9 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus jerdoni (F. Day, 1870) (Jerdon's carp) – jerdoni mägiparrak. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mägialal Karnataka, Kerala, Tamil Nadu ja Maharashtra osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Aeglase vooluga suurtes jõgedes. Väikese rühmana. Peamiselt taimetoidul, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 46 cm (TL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük.

 

Hypselobarbus keralaensis Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016 – uuskerala mägiparrak*. Aasia: Indias Kerala osariigis. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 19,2 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus kolus (Sykes, 1839) (Kolus barb, shooting barb) – kolus-mägiparrak. Aasia: endeem Indias Kerala ja Karnataka osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire voolu ja kivise põhjaga suurtes jõgedes. Väikese rühmana. Peamiselt taimetoidul, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 30 cm (TL). Ohustatud (VU).

 

Hypselobarbus kurali Menon & Rema Devi, 1995 – kerala mägiparrak. Aasia: Indias Karnataka osariigis. Bentopelaagiline. Aeglase vooluga suurtes jõgedes. Väikese rühmana. Peamiselt taimetoidul, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 35 cm (TL). Pole ohustatud.

 

Hypselobarbus kushavali Arunachalam, Chinnaraja, Sivakumar & Mayden, 2016 – kali mägiparrak*. Aasia: Indias Karnataka osariigis Kali jões. Bentopelaagiline. Aeglase või mõõduka vooluga sügavates jõgedes. Pikkus kuni 31 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus lithopidos (Day, 1874) (Canara barb) – kanara mägiparrak. Aasia: Indias Kerala ja Karnataka osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire voolu ja kivise põhjaga keskmistes ja väikestes metsajõgedes. Parvena. Toitub vetikatest ja veeselgrootuist. Pikkus kuni 60 cm (TL). Ohustatuse küsimus ebaselge, liik võib olla ka välja surnud.

 

Hypselobarbus menoni Arunachalam, Chinnaraja, Chandran & Mayden, 2014 – menoni mägiparrak*. Aasia: Indias. Bentopelaagiline. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus micropogon (Valenciennes, 1842) (Korhi barb) – korhi mägiparrak. Aasia: Indias Karnataka ja Tamil Nadu osariikides Kaveri jões. Bentopelaagiline; potamodroomne. Suurte jõgede sügavmates osades, on asustatud ka järvedesse ja veehoidlatesse. Toitub peamiselt taimsest ollusest. Pikkus kuni 90 cm (TL). Väga ohustatud (EN). Äriline väljapüük; huvikalastus.

 

Hypselobarbus mussullah (Sykes, 1839) (Humpback mahseer) – küürselg-mägiparrak. Aasia: Indias Lääne-Ghatide mägialal Krishna ja Godavari jõgedes, leviala katkendlik. Bentopelaagiline; potamodroomne. Kiire vooluga suurte jõgede sügavamates osades. Kõigesööja. Pikkus kuni 150 cm (TL), tavapikkus 105 cm (TL), suurim registreeritud mass 90 kg. Väga ohustatud (EN). Huvikalastus; akvaristikaäri.

 

Hypselobarbus nilgiriensis Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016 – uusnilgiri mägiparrak*. Indias. Bentopelaagiline. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus periyarensis (B. S. Raj, 1941) – periyari mägiparrak. Aasia: Indias Kerala osariigis Periyari järves. Bentopelaagiline; potamodroomne. Pikkus kuni 50 cm (TL). Väga ohustatud (EN).

 

Hypselobarbus pseudomussullah Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016 – ebaküürselg-mägiparrak*. Aasia: Indias Karnataka osariigis Nethravathi ja Thunga jõgedes, Maharashtra osariigis Krishna jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 24,1 cm (SL). Ohustatus määramata.

Pilt puudub

Hypselobarbus pulchellus (F. Day, 1870) – karnataka mägiparrak. Aasia: Indias Karnataka osariigis. Bentopelaagiline. Kiire vooluga suures jões. Väikse rühmana. Toitub peamiselt taimsest ollusest, sööb ka veeselgrootuid. Pikkus kuni 44 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

 

Hypselobarbus tamiraparaniei Arunachalam, Chinnaraja, Chandran & Mayden, 2014 – tamraparni mägiparrak*. Aasia: Indias Kerala osariigis Tamraparni jões. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 20 cm (SL). Ohusatatus määramata.

 

Hypselobarbus thomassi (F. Day, 1874) (Red canarese barb) – thomassi-mägiparrak* (ka nilgiri puntius). Aasia: Indias Karnataka ja Kerala osariikides. Bentopelaagiline; potamodroomne. Aeglase vooluga suurtes jõgedes. Rühmana. Toitub taimedest, detriidist ja veeselgrootuist. Pikkus kuni 100 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR). Vähene väljapüük.

 

Hypselobarbus vaigaiensis Arunachalam, Chinnaraja, Chandran & Mayden, 2014 – vaigai mägiparrak*. Aasia: endeem Indias Tamil Nadu osariigis Vaigai jões. Bentopelaagiline. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.

Pilt puudub

 

* nimetatud siinkohal sellisena Kalapeedia toimetaja poolt.

 

Lisaks eeltooduile on perekonda paigutatud ka järgmisi liike:

Hypselobarbus basavarajai Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016

Hypselobarbus bicolor Knight, A. Rai, D'souza, Philip & Dahanukar, 2016

Hypselobarbus canarensis (Jerdon, 1849)

Hypselobarbus carnaticus (Jerdon, 1849)

Hypselobarbus maciveri (Annandale, 1919)

Hypselobarbus maciveri (Annandale, 1919)

Hypselobarbus nasutus Arunachalam, Chinnaraja & Mayden, 2016

                                                                                                                                                                                         Märts, 2020

Vaata lisaks:

Karpkalalased (Cyprinidae)