Otsingu tulemused:
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+
Hampalad (Hampala)
Hampalad (Hampala), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonnast. Leviala Kagu-Aasias.
Perekonnas on 7 liiki (FishBase, 2020):
Hampala ampalong (Bleeker, 1852) – sumatra hampala. Aasia: Sumatra saarel ja Borneo saare lääneosas. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 15,5 cm (TL). Ohustatus määramata.
Hampala bimaculata (Popta, 1905) – kakslaik-hampala. Aasia: Borneo (Kalimantani) saar. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 50 cm (TL). Ohustatus määramata.
Hampala dispar H. M. Smith, 1934 – täpphampala. Aasia: endeem Mekongi vesikonnas Tais, Laoses, Kambodžas. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Peamiselt seisuvees või aeglase vooluga vees, noorjärgud tihedas taimestikus ja ka üleujutatud kaldametsas. Toitub vähilaadsetest, putukavastsetest, kaladest. Pikkus kuni 35 cm (SL). Pole ohustatud. Leiab kasutamist toidukalana.
Hampala lopezi Herre, 1924 – lopezi hampala. Aasia: Filipiinidel. Bentopelaagiline. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).
Hampala macrolepidota Kuhl & van Hasselt, 1823 (Hampala Barb) – suur hampala. Aasia: Mekongi ja Chao Phraya valgaladel, Malaka poolsaarel ja Indoneesias. Bentopelaagiline. Potamodroomne. Erinevates biotoopides (järved, sood, suured ja väikesed jõed), kuid eelistab puhta hapnikurikka vee ja liivase-kivise põhjaga veekogusid. Väikese rühmana. Toitub peamiselt vee- ja õhuputukatest, vahel ka pisikaladest, vetikatest selgrootutest. Pikkus kuni 70 cm (SL), tavapikkus 35 cm (SL). Pole ohustatud. Äriline väljapüük; huvikalastus. Kagu-Aasias oluline toidukala (Indoneesias väljapüük 2009-2011 umbes 1000 t aastas).
Hampala sabana Inger & P. K. Chin, 1962 – malai hampala. Aasia: Mailaisia. Bentopelaagiline. Jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 41 cm (SL). Ohustatus määramata.
Hampala salweenensis A. Doi & Y. Taki, 1994 – salweeni hampala. Aasia: Tais ja Myanmaris Salweeni vesikonnas. Bentopelaagiline. Erinevates biotoopides, nii seisvas kui ka voolavas vees. Rühmana. Toitub veeselgrootutest ja õhuputukatest. Pikkus kuni 30 cm (NG). Ohustatus määramata.
Märts, 2020