Otsingu tulemused:

1. Áfruvvá / Akkruva (saami merineitsi)
2. Ümar sardinell, ka alaša, bermuda sardinell, keskameerika sardinell (Sardinella aurita)
3. Ümarheeringad (Etrumeus)
4. Ümarkõhtheeringad (Dussumieria)
5. Ümarkõhtheeringlased (Dussumieriidae)
6. Aadria meri
7. Aadria tuur (Acipenser naccarii)
8. Aafrika gissu (Nemoossis belloci)
9. Aafrika mantelhai (Chlamydoselachus africana)
10. Aafrikaparrakad (Enteromius)
11. Aafrikaparrakad (Enteromius) 2
12. Abaja laht
13. Abajaloik
14. Abakala (Ballerus ballerus)
15. Aberdeeni rümp (globster Põhja-Šotimaal)
16. Abruka
17. Abula pank
18. Adler
19. Admiraliteedi bassein
20. Adrud (Fucus)
21. Aegna
22. agarik
23. Ah-Een-Meelow (meremadu Uus-Guineal)
24. Ahersuud (Achondrostoma)
25. Ahuna ehk Swamfisk (kala keskaegsetes bestiaariumides)
26. Ahvangerjas (Simenchelys parasitica)
27. Ahven (Perca fluviatilis)
28. Ahvenameri
29. Aiu (Plecoglossus altivelis)
30. Aju- ja pagunähtus
31. Aksi (Väike-Prangli, Äksi)
32. Akugyo / daigyo / raichōgyo (merekoletis Jaapanis)
33. Akvanaut
34. Alajõe küla
35. Alajõe vald
36. Alaska laht
37. Aleuudi süvik
38. Alk (Alca torda)
39. Allosmer (Allosmerus elongatus)
40. Aloosad (Alosa)
41. Altja küla
42. Amabie (prohvet-yokai Jaapanis)
43. Ameerika angerjas (Anguilla rostrata)
44. Ameerika emakala (Zoarces americanus)
45. Ameerika homaar (Homarus americanus)
46. Ameerika kärphai (Mustelus canis)
47. Ameerika merijänes (Hydrolagus colliei)
48. Ameerika merikurat (Lophius americanus)
49. Ameerika vrakkahven (Polyprion americanus)
50. Ameerikalatikas (Notemigonus crysoleucas)
51. Amundseni meri
52. Anšoovis ehk euroopa anšoovis ehk hamsa (Engraulis encrasicholus)
53. Anšoovised (Engraulis)
54. Anšoovislased (Engraulidae)
55. Andamani meri
56. Angerjalised (Anguilliformes)
57. Angerjapüük Eestis
58. Angerjas (Anguilla anguilla)
59. Angerjas (pärimus)
60. Angulas
61. Antšoad (Anchoa)
62. Antšooviad (Anchovia)
63. Antšovetid (Cetengraulis)
64. Antšoviellid (Anchoviella)
65. Antarktika
66. Antarktika krill
67. Antsülusjärv
68. Apšeron
69. Araabia meri
70. Arafura meri
71. Arakaanlased (Aracanidae)
72. Argentiina merluus (Merluccius hubbsi)
73. Ariidne kliima
74. Ariste laht
75. Arktika paalia ehk mägihõrnas (Salvelinus alpinus)
76. Arlekiinhai (Ctenacis fehlmanni)
77. Astelhaid (Centrophorus)
78. Astelraid (Dasyatis)
79. Astelraid 3 (Hemitrygon),
80. Astelraid 4 (Hypanus)
81. Astelraid 5 (Telatrygon)
82. Astelraid 6 (Fontitrygon)
83. Az-I-Wu-Gum-Ki-Mukh-Ti (merekoletis inuiti folklooris)
84. Ateriinilised (Atheriniformes)
85. Atlandi heeringa põhivorm (Clupea harengus harengus)
86. Atlandi heeringas (Clupea harengus)
87. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
88. Atlandi minkhai (Paragaleus pectoralis)
89. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
90. Atlandi purikala (Istiophorus albicans)
91. Atlandi sidrunhai (Negaprion brevirostris)
92. Atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus)
93. Atlandi tuur Eestis
94. Atlandi tuur liiginimena
95. Atlandi väiketuun (Euthynnus alletteratus)
96. Atlandiraid (Atlantoraja)
97. Atlantis
98. aul
99. Austraalia angerjas (Anguilla australis)
100. Austraalia habehai (Orectolobus maculatus)
101. Austraalia hammassabahai (Figaro boardmani)
102. Austraalia saagrai (Pristis microdon)
103. Austraalia täpikhai (Asymbolus analis)
104. Avamere ateriin (Atherina hepsetus)
105. Avameri (ulgumeri)
106. Avatša abajas
107. Avatša laht
108. Avijõgi (Paasvere jõgi, Venevere jõgi, Avinurme jõgi, Lohusuu jõgi)
109. Ayakashi (erinevate yōkaide nimetus Jaapanis)
110. Ayia Napa (merekoletis Küprosel)
111. Baer
112. Baffini saar
113. Baidarata laht
114. Baikal
115. Baikali omul (Coregonus migratorius)
116. Baleaari puurangerjas (Ariosoma balearicum)
117. Balkani poolsaar
118. Banksi saar
119. Barbados
120. Barents Willem
121. Barentsi meri
122. Barmouthi koletis (veekrüptiid Wales'is)
123. Batüskaaf
124. Beaufort Francis
125. Beauforti meri
126. Bellingshauseni meri
127. Bengali laht
128. Benguela hoovus
129. Bentaal
130. Beringraid (Beringraja)
131. Bermuda
132. Big-game kalapüük
133. Biskaia laht
134. Bismarcki saarestik
135. Bonga (Ethmalosa fimbriata)
136. Boobrie (krüptiid šoti folklooris)
137. Boora
138. Bornholm
139. Brac
140. Brasiilia hoovus
141. Bretagne'i poolsaar
142. Briis
143. Bristoli laht
144. Bucca / Bucka (veeolend Suurbritannias korni folklooris)
145. Buenos Aires
146. Bunzi / Mpulu Bunzi / Phulu Bunzi (Kongo veevaim ja vihmajumalanna)
147. Bunyip (koletis Austraalias)
148. Burgeri imisuu (Eptatretus burgeri)
149. Ca Ong (vaalakultus Vietnamis)
150. Cabdorosaurus (veekrüptiid)
151. Canvey saare elukas (veekrüptiid Inglismaal)
152. Capri
153. Carpentaria laht
154. Chiloé merihobune
155. Colossal Claude / Koletis Marvin (merekoletis USA rannikuvetes)
156. Con Rit (merekoletis Vietnami vetes ja mütoloogias)
157. Cook James
158. Daagon (Mesopotaamia jumal)
159. Daaniod (Danio)
160. Dajell (Dayella malabarica)
161. Daki (kaljunäkk Jaapani folklooris)
162. Dalmaatsiarannik
163. Deltarannik
164. Demersaalsed kalad
165. Devaariod (Devario)
166. Dewi Lanjar (Indoneesia merejumalanna)
167. Diby järv / Dibyträske (Dibö järv, Träski järv)
168. Dirhami laht
169. Doc Cuoc (jumal Vietnamis)
170. Dofleini kaheksajalg (Enteroctopus dofleini)
171. Draakonkuningas Munmu (Korea valitseja VII sajandil)
172. Dugong (Dugong dugon)
173. Ebaharjasuim (Pseudosetipinna haizhouensis)
174. Ebakonuangerjad (Pseudomyrophis)
175. Ehisangerjad (Callechelys)
176. Eistuk
177. El Hombre Caiman / Kaimanmees (veeolend Kolumbia folklooris)
178. El Niño
179. Elu Läänemeres (raamat)
180. Emakala (Zoarces viviparus)
181. Encantado (libadelfiin Lõuna-Ameerika mütoloogias)
182. Eril (soril) käimine
183. Eru laht
184. Estuaarheeringas (Gilchristella aestuaria)
185. Euroopa ateriin (Atherina presbyter)
186. Euroopa hõbekala (Argentina sphyraena)
187. Euroopa kilu (Sprattus sprattus)
188. Euroopa tuur ehk harilik tuur (Acipenser sturio)
189. Eveeni-evengi kalaroad
190. Fjordrannik
191. Friikala
192. Gajah Mina (olend hinduismi mütoloogias, veekrüptiid)
193. Galaksid (Galaxias)
194. Galilea tilaapia (Sarotherodon galilaeus)
195. Giglioli vaal (Amphiptera pacifica)
196. Gilaturbid (Exoglossum)
197. Gloucesteri meremadu (veekrüptiid USAs)
198. Golfi hoovus
199. Gorbuuša (Oncorhynchus gorbuscha)
200. Graavikala
201. Grööni hüljes (Pagophilus groenlandicus)
202. Grööni tursk (Gadus ogac)
203. Gunakadeit (merekoletis tlingiti mütoloogias)
204. Gurangatš (Austraalia vikerkaaremao versioon)
205. Haabju
206. Haamerhai (Eusphyra blochii)
207. Haapsalu laht
208. Habehaid (Orectolobus)
209. Haff
210. Hagepüük
211. Hai kultuskalana
212. Haid kulinaarias
213. Haietlik (piksemadu nutka mütoloogias; Põhja-Ameerika looderannik)
214. Haldi sadam
215. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
216. Hall ümarküüskala (Nemadactylus macropterus)
217. Hallhüljes (Halichoerus grypus)
218. Hallmerikukk (Eutrigla gurnardus)
219. Hallutsinogeensed kalad
220. Hammasraid (Dentiraja)
221. Hantu Belangkas (kummituskrabi Malaisias)
222. Hara laht
223. Harilaid (poolsaar)
224. Harilik astelrai ehk merikass (Dasyatis pastinaca)
225. Harilik hammasahven (Dentex dentex)
226. Harilik haug, haug (Esox lucius)
227. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
228. Harilik huntheeringas (Chirocentrus dorab)
229. Harilik kaheksajalg (Octopus vulgaris)
230. Harilik karelest (Hippoglossoides platessoides)
231. Harilik koerhai (Scyliorhinus canicula)
232. Harilik lapšaakala (Salangichthys microdon)
233. Harilik logardrai (Rhinobatos rhinobatos)
234. Harilik mantelhai (Chlamydoselachus anguineus)
235. Harilik merikeel (Solea solea)
236. Harilik meripuuk (Scorpaena porcus)
237. Harilik molva (Molva molva)
238. Harilik pagrus (Pagrus pagrus)
239. Harilik pihklane (Myxine glutinosa)
240. Harilik polaarlest (Liopsetta glacialis)
241. Harilik saagrai (Pristis pristis)
242. Harilik saagsabahai (Galeus melastomus)
243. Harilik tuun (Thunnus thynnus)
244. Harilik vasarhai (Sphyrna zygaena)
245. Harjasuimed (Setipinna)
246. Harju alamvesikond
247. Harjusepüügist Skandinaavias
248. Harku järv (Haabersti järv, Loodjärv, Argo järv)
249. Haug püügikalana
250. Haugangerjad (Muraenesox)
251. Haugangerlased (Muraenesocidae)
252. Haugasraid (Aetobatus)
253. Haugparrakad (Luciobarbus)
254. Havmann (meri-mees Norra folklooris)
255. Hedammu (hurri merekoletis)
256. Heeringad (Clupea)
257. Heeringakesed (Herklotsichthys)
258. Heeringlased (Clupeidae)
259. Heleraid (Leucoraja)
260. Helkteibikud (Luxilus)
261. Hellamaa laht
262. Hiid-noolhaug ehk barrakuuda (Sphyraena barracuda)
263. Hiidhai (Cetorhinus maximus)
264. Hiilgav lõikurhai, ka hiilgehai (Isistius brasiliensis)
265. Hoovus
266. Horadandiad (Horadandia)
267. Hullo laht
268. Huntahven (Dicentrarchus labrax)
269. Huntangerjas ehk angerhunt (Anarhichthys ocellatus)
270. Huulhaid (Hemiscyllium)
271. Hõbedane noolhaug (Sphyraena argentea)
272. Hõbekalad (Argentina)
273. Hõbekoger (Carassius gibelio)
274. Hõbemerluus e hõbeheik (Merluccius bilinearis)
275. Hõbeserv-hallhai (Carcharhinus albimarginatus)
276. Hõbeteibid (Notropis)
277. Hõbeteibid 2 (Notropis)
278. Härghailised (Heterodontiformes)
279. Härgpaalia (Salvelinus confluentus)
280. Härjapearaid (Rhinoptera)
281. Hülgepaat
282. Hülglased (Phocidae)
283. Idaheeringas (Clupea pallasii)
284. Iilastuli
285. Ikuchi / ikuiji / ayakashi (merekoletis Jaapani mütoloogias)
286. Ilišad (Ilisha)
287. Imikarbid (Catostomus)
288. India ookeani hilsa (Hilsa kelee)
289. Indo-Vaikne ookeaniala
290. Indoneesia angerjas (Anguilla bicolor)
291. Ino / Leukothea (kreeka merejumalanna)
292. Ipupiara / Hipupiara (veekoletis Brasiilia folklooris)
293. Irvangerjad (Xenomystax)
294. Isonade (merekoletis Jaapani mütoloogias)
295. Italapas (koiott chinooki mütoloogias)
296. Järvetrissa (Limnothrissa miodon)
297. Jõeanšoovised (Lycengraulis)
298. Jaapani anšoovis (Engraulis japonicus)
299. Jaapani angerjas (Anguilla japonica)
300. Jaapani haugangerjas (Muraenesox cinereus)
301. Jaapani hiidkrabi (Macrocheira kaempferi)
302. Jaapani homaar (Metanephrops japonicus)
303. Jaapani makrell (Scomber japonicus)
304. Jaapani tiigerkrevett (Marsupenaeus japonicus)
305. Jaapani veenuskarp (Venerupis philippinarium)
306. Jengu (veevaim Aafrikas)
307. Jersey saar
308. Joll
309. Jordan, David Starr
310. Juhan Sütiste (laev)
311. Julla
312. Juppangerjad (Chiloconger)
313. Jõesilm (Lampetra fluviatilis)
314. Jämesabaraid (Urolophus)
315. Järvekülg, Arvi
316. Järvepall (Aegagropila linnaei)
317. Jääpüük
318. Jäätursk (Arctogadus glacialis)
319. Kõverlõugheeringad (Nematalosa)
320. Kaalupi laht (Kaalupea laht, Lindulaht)
321. Kaarmise järv (Karmise järv)
322. Kagewani (merekoletis Jaapanis)
323. Kagutrullid (Traccatichthys)
324. Kahvatu laht
325. Kajakad (Larus)
326. Kaksikud ja lõhed looderanniku indiaanlastel
327. Kakstoon-väätangerjas (Chlopsis bicolor)
328. Kala inimtoiduna
329. Kalaan (Enhydra lutris)
330. Kalade ränded
331. Kalapüügist Jõelähtme rannikul (pärimus, maagia ja kombed; Loorits)
332. Kalapaat
333. Kalaparv
334. Kalatõke
335. Kalavõrk
336. Kalifornia ameerikasärg (Hesperoleucus symmetricus)
337. Kallaspapp
338. Kalur
339. Kamiike hime / himeuo (prohvetkala Jaapanis)
340. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
341. Kare astelhai (Centrophorus granulosus)
342. karikloomad
343. Karjatse meri / Bäckesjoen (Karjatsimeri, Karjase järv)
344. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
345. Karpkalakasvatus Eestis
346. Kasari jõgi (Teenuse jõgi, Tiinuse jõgi, Sipa jõgi)
347. Kase laht (ka Ennu laht, Kasse laht)
348. Kasse laht
349. Kassiksaarmas (Lontra felina)
350. Kastanjett-ümarküüskala (Nemadactylus bergi)
351. Kaugida merihunt ehk beringi merihunt (Anarhichas orientalis)
352. Kaugida navaaga (Eleginus gracilis)
353. Kaukasuse forell (Salmo ciscaucasicus)
354. Kaunis sirehai (Proscyllium magnificum)
355. Kavalla-kuningmakrell (Scomberomorus cavalla)
356. Keeniaangerjas (Kenyaconger heemstrai)
357. Kefaalilised (Mugiliformes)
358. Kelluraid (Aptychotrema)
359. Keskameerika hiidahven (Epinephelus itajara)
360. Keta (Oncorhynchus keta)
361. Kihawahine (sisalikjumalanna Havail)
362. Kihvheeringas (Chirocentrodon bleekerianus)
363. Kihvkalad (Dissostichus)
364. Kiiluimheeringad (Odontognathus)
365. Kiisk (Gymnocephalus cernua)
366. Kilbikhaid (Parmaturus)
367. Killatu järv (Kiljatu järv, Kilatu järv, Kiljatu Suurjärv)
368. Kilttursk e pikša (Melanogrammus aeglefinus)
369. Kilud (Sprattus)
370. Kiluvõrk
371. Kirihaid (Holohalaelurus)
372. Kirikulaht
373. Kirju trematoom (Trematomus bernacchii)
374. Kirpvähilised
375. Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
376. Klaaskihv-saabelmureen (Enchelycore anatina)
377. Klappninahai (Scylliogaleus quecketti)
378. Klupanodon (Clupanodon thrissa)
379. Koakun-klun (veeküpriid Roheneemesaartel)
380. Kobras Põhja-Ameerika indiaanlaste pärimuses
381. Koerhaid (Scyliorhinus)
382. Koger (Carassius carassius)
383. Kogerparrakad (Carasobarbus)
384. Koha (Sander lucioperca)
385. Koiliad (Coilia)
386. Kolga lahe saared
387. Kolga laht
388. Kollangerjad (Aplatophis)
389. Kolmogalased (Triacanthidae)
390. Koltse järv (Koltsi järv)
391. Konosir (Konosirus punctatus)
392. Konuangerjad (Myrophis)
393. Koolmekalad (Erimyzon)
394. Kooru järv (Suur Kaanda järv)
395. Koostangerjad (Echiophis)
396. Korea hongeorai (Hongeo koreana)
397. Korikad (Corica)
398. Kotkasraid (Myliobatis)
399. Krabihüljes (Lobodon carcinophagus)
400. Kreeka merejumalad
401. Kriipsuud (Xenocypris)
402. Kudani järv / Nåtan (Güddnäs)
403. Kuhli punapuuk (Pontinus kuhlii)
404. Kuiv
405. Kuld-merikoger ehk doraado (Sparus aurata)
406. kuldne meriahven (Sebastes marinus, Sebastes norvegicus)
407. Kulduim-tuun (Thunnus albacares)
408. Kulduimheeringas (Pliosteostoma lutipinnis)
409. Kuninglõhe ehk tšavõõtša (Oncorhynchus tshawytscha)
410. Kuningmakrellid (Scomberomorus)
411. Kurk
412. Kushtaka / Kooshdakhaa (olend Põhja-Ameerikas tlingiti folklooris)
413. Kutsar-pagrus (Pagrus auriga)
414. Kutum (Rutilus kutum)
415. Kuukala (Mola mola)
416. Kuul-makrelltuun (Auxis rochei)
417. Kõblasninalased (Callorhinchidae)
418. Kõhrsuud (Chondrostoma)
419. Kõversuu-merikeel (Pegusa lascaris)
420. Kärphaid (Mustelus)
421. Käsmu järv
422. Kääbus-meripuuk (Scorpaena loppei)
423. Käärtrullid (Schistura)
424. Käärtrullid (Schistura) 2
425. Küünaltint (Thaleichthys pacificus)
426. Küüsuimlased (Cheilodactulidae)
427. Lõherahvad
428. La Niña
429. Lac Long Quan (Vietnami draakonkuningas, koletiskala Ngu Tinhi võitja)
430. Laguun
431. Lahitshaid (Hemitriakis)
432. Lahkuimheeringas (Spratellomorpha bianalis)
433. Laialepa laht (Junkrulaht, Junkru laht)
434. Laid
435. Laidrannik
436. Laisaba-gnoomhai (Squaliolus laticaudus)
437. Laisaba-lasnhai (Scoliodon laticaudus)
438. Laisuumureenid (Channomuraena)
439. Lameuimed (Homaloptera)
440. Lamia ehk lamina (olend baski mütoloogias)
441. Lampangerjas (Lumiconger arafura)
442. Landilugu: Toby
443. Langustlased (Palinuridae)
444. Latikas (Abramis brama)
445. Latikas pärimuses
446. Latimeeriad (Latimeria)
447. Lauter
448. Leetseljaku-hallhai (Carcharhinus plumbeus)
449. Lendkalad
450. Lepamaim, harilik lepamaim (Phoxinus phoxinus)
451. Lest ehk jõelest (Platichthys flesus)
452. Lest ja piimkala (Maldiivi muistend)
453. Lestad (Platichthys)
454. Lestapüük
455. Lestavõrk
456. Liblikraid (Gymnura)
457. Liftahvenad (Helicolenus)
458. Lihlviki (Lihl-viki)
459. Liivhailased (Odontaspididae)
460. Liivi laht
461. Limaan
462. Limaanrannik
463. limakala 1
464. limakala 2
465. Limneameri
466. Linnulaht (Väike laht, Väikelaht)
467. Lintsabalased (Trichiuridae)
468. Lippkarbid (Carpiodes)
469. Lipupüük
470. Litoraal
471. Lodi (pargas)
472. Logardraid (Rhinobatos)
473. Logardraid 2 (Acroteriobatus)
474. Logardraid 3 (Pseudobatos)
475. Lohja järv
476. Loivalised (Pinnipedia)
477. Lonthülged (Mirounga)
478. Looded
479. Lovett (Lovettia sealii)
480. Lu Ting / Lo Ting / Luting (inimkala Hiina folklooris)
481. Luitsangerjad (Nettenchelys)
482. Luts (Lota lota)
483. Luts (pärimus)
484. Lutsu seisundist Euroopas
485. lutsumänd (lutsu-und, mänd, sorda)
486. Lõhepüük
487. Lõhevõrk
488. Lõpe järv (Lõpejärv)
489. Lõpemeri
490. Lõuna suursilmtursake (Gadiculus argenteus)
491. Lõunaraid (Zearaja)
492. Lõunatindid (Retropinna)
493. Lõunatuun (Allothunnus fallai)
494. Läänemere heeringas ehk räim (Clupea harengus membras)
495. Läänemere lest (Platichthys flesus trachurus)
496. Läänemeri
497. Läänesaarte alamvesikond
498. Lüllelaht (Lülle laht)
499. Mõrd
500. Mölliangerjad (Panturichthys)
501. maasäär
502. Madal
503. Madeira sardinell (Sardinella maderensis)
504. Mailid
505. Makrell ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus)
506. Makrellhaug (Scomberesox saurus)
507. Mama Qucha / Mama Cocha (inkade vee-ema)
508. Mami Wata / Mammy Water (veejumalus Aafrikas ja Kariibidel)
509. Man
510. Mandrilava
511. Mandrinõlv
512. Manhuad (Jenkinsia)
513. Mareensiig (Coregonus maraena)
514. Margygr (merekoletis Norra mütoloogias)
515. Marinistika
516. Maskraid (Neotrygon)
517. Mastopogon (kalaliik bestiaariumides)
518. Masu ehk sima (Oncorhynchus masou)
519. Matšueelid (Opisthonema)
520. Matsalu alamvesikond
521. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
522. Meerman (meri-mees Hollandi ja Friisi folklooris)
523. Mehhiko sileselgrai (Springeria folirostris)
524. Menhedenid (Brevoortia)
525. Merekoletised
526. Mereline kliima
527. Merelinnud
528. Meriahvenad (Sebastes)
529. Meriangerjad (Conger)
530. Meriangerlased (Congridae)
531. Merihunt (Anarhichas lupus)
532. Merihärg (Myoxocephalus quadricornis)
533. Merihärg, meripühvel, nolgus, võldas ja merivarblane rahvapärimuses
534. merikapsas
535. Merikeellased (Soleidae)
536. Merikotkas (Haliaeëtus albicilla)
537. Merikurat (Lophius piscatorius)
538. Merilest ehk atlandi merilest (Pleuronectes platessa)
539. Meriluts (Brosme brosme)
540. Merilõvi (Otaria flavescens)
541. Meripühvel (Taurulus bubalis)
542. Meririst (Aurelia aurita)
543. Merisarvikud (Mobula)
544. Merisiig (Coregonus lavaretus lavaretus)
545. Merisutt (Petromyzon marinus)
546. Meritint (Osmerus eperlanus)
547. Merivarblane (Cyclopterus lumpus)
548. Meriveiselised (Sirenia)
549. Merlang (Merlangius merlangus)
550. merluus e euroopa merluus e heik (Merluccius merluccius)
551. Mesefen (gruusia mererahvas)
552. Minakši (jumalanna hinduismis)
553. Mistraal
554. Mjer-iza / vjed-iza / mjer-toti (liivi veehaldjas)
555. Mohni
556. Moiva (Mallotus villosus)
557. Mokkparrakad (Labeobarbus)
558. Molvad (Molva)
559. Morgawr (merekoletis Inglismaal)
560. Morgenid / Morganid / Mari-Morganid (veevaimud Walesi ja Bretagne folklooris)
561. Morilased (Moridae)
562. Morjana (slaavi merevaim, merejumalus)
563. Morvong (Nemadactylus douglasii)
564. Mosambiigi angerjas (Anguilla mossambica)
565. Mudaangerjad (Pythonichthys)
566. Mudagalaksid (Neochanna)
567. Muikangerjad (Promyllantor)
568. Mullutu laht (Suur Mullutu laht)
569. Mullutu-Suurlaht
570. Must marliin (Istiompax indica)
571. Must okishai (Centroscyllium fabricii)
572. Mustsaba-kiviahven (Serranus atricauda)
573. Mõrtsukhai (Carcharodon carcharias)
574. Mõrtsuklained
575. Mõõkdelfiin (Orcinus orca)
576. Möldri meri / Menarsvae (Möldrimeri, Möldri järv, Mellansjöu)
577. Mürgised kalad
578. Nürihammasangerjad (Pisodonophis)
579. Nürisuumureenid (Echidna)
580. Naale laht (Naelelaht, Naelalaht)
581. Naaskelraid (Pastinachus)
582. Naastangerjas (Phyllophichthus xenodontus)
583. Naissaar
584. Napplõuad 2 (Garra)
585. Narmashaid (Cirrhoscyllium)
586. Narmasmokad (Labeo)
587. Narva veehoidla
588. Narval (Monodon monoceros)
589. Navaaga (Eleginus nawaga)
590. Navigatsioonimärk
591. Neljaköbruline merilest (Pleuronectes quadrituberculatus)
592. Neringa (hiigeltüdruk balti folklooris)
593. Nerka (Oncorhynchus nerka)
594. New Riveri lahe korjus (globster USAs)
595. Niituimlutslased (Physidae)
596. Ninaraid (Rhinoraja)
597. Njord (skandinaavia merejumal)
598. Nokisangerjad (Rhynchoconger)
599. nokk-meriahven (Sebastes mentella)
600. Nokoomised (Nocomis)
601. Nolgus (Myoxocephalus scorpius)
602. Noodapüük
603. Noot
604. Nootkond
605. Norjasdaaniod (Opsaridium)
606. Norra salehomaar (Nephrops norvegicus)
607. Nugahammashai (Scymnodon ringens)
608. Nugakala (Pelecus cultratus)
609. Nugishaid (Triakis)
610. Numhyalikyu (hiidlest kwakiutlite folklooris)
611. Nure onago / nure hanayome (olend Jaapani folklooris)
612. Nure onna / nure yomejo (vampiirnäkk-madu Jaapani folklooris)
613. Nurg (Blicca bjoerkna)
614. Nuudelangerjad (Neoconger)
615. Nuudelkalad (Salanx)
616. Nuutraid 5 (Pateobatis)
617. Nuutraid 6 (Urogymnus)
618. Nääk
619. Nöbiraid (Okamejei)
620. Nyai Roro Kidul (merekuninganna Indoneesia folklooris)
621. Nykur (veehobune Islandi mütoloogias)
622. Odaninahai (Isogomphodon oxyrhynchus)
623. Oessaare laht (Põllumaa laht, Siiksaare laht)
624. Ogahaid (Squalus)
625. Ogapõskne vähk (Orconectes limosus)
626. Oherdangerjad (Brachysomophis)
627. Ojamaa (Gotland)
628. Okisrai (Platyrhinoidis triseriata)
629. Olokun (veejumal Lääne-Aafrikas joruba mütoloogias)
630. Omul (Coregonus autumnalis)
631. Orissaare sadam
632. Orjaku sadam
633. Orkaan
634. Osmussaar
635. Paadimeister
636. Paatkond
637. Padumere rannik
638. Padur
639. Pakri laht
640. Pakrirootslaste elust
641. Pakssabaraid (Trygonoptera)
642. Pania (merineitsi Uus-Meremaa folklooris)
643. Pannraid (Zanobatus)
644. Pardapuu
645. Pardhaid (Parascyllium)
646. Pardpuntiused (Barbodes)
647. Pardsaaghai (Pliotrema warreni)
648. Pariacaca (veejumal Peruu inkade mütoloogias)
649. Parras
650. Pataricu / Patarico (Astuuria kükloop)
651. Pehmehai (Mollisquama parini)
652. Peitsilmangerjad (Caecula)
653. Pelagiaal
654. Pellonad (Pellona)
655. Pellonulad (Pellonula)
656. Peremärk
657. Peruu anšoovis (Engraulis ringens)
658. Peruu matšeet (Ethmidium maculatum)
659. Pettai, Elmar Voldemar
660. Pihklased (Myxini)
661. Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid
662. Pikkkoon-jagohai (Iago garricki)
663. Pikkuim-hallhai (Carcharhinus longimanus)
664. Pikkuim-makohai, ka troopika-makohai (Isurus paucus)
665. Pikkuim-tuun (Thunnus alalunga)
666. Pinevõrk
667. Pisianšoovised (Encrasicholina)
668. Pisipardlikud (Barboides)
669. Pisvusõn (peremeesvaim korjaki ja tšuktši mütoloogias)
670. Poama järv
671. Poisurhaid (Brachaelurus)
672. Polaartursk ehk saika (Boreogadus saida)
673. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
674. Pomoorid
675. Poolharjused (Prototroctes)
676. Portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis)
677. Proteus (kreeka merejumalus)
678. Pruun uruangerjas (Heteroconger longissimus)
679. Pruunvetikad (Phaeophyceae)
680. Puguheeringad (Dorosoma)
681. Pullukala ehk liiperkala (Liparis liparis barbatus)
682. Pulstmokad (Crossocheilus)
683. Punane besuugo (Pagellus erythrinus)
684. Puntiused (Puntius)
685. Purikala (Istiophorus platypterus)
686. Purikalalased (Istiophoridae)
687. Purikangerjad (Congresox)
688. Purjepaat
689. Purme abaja (Purme abajas, Purma abajas)
690. Puulaid
691. Puurangerjad (Ariosoma)
692. Põdragu järv (Suur Pedre järv)
693. Põhja-atlandi hõbekala (Argentina silus)
694. Põhja-hiidteib (Ptychocheilus oregonensis)
695. Põhja-Jäämeri (Jäämeri, Arktiline ookean)
696. Põhja-lonthüljes (Mirounga angustirostris)
697. Põhja-merikaru (Callorhinus ursinus)
698. Põisadru (Fucus vesiculosus)
699. Põldealune laht (Põldalune laht)
700. Päramees
701. Pärispea poolsaar
702. Pärlteibikud (Margariscus)
703. Pärnu alamvesikond
704. Räimepüük
705. Röövpardkalad (Raiamas)
706. Raid (Raja)
707. Rakonda (Raconda russeliana)
708. Randal (Phoca vitulina)
709. Ranna-laiuimhai (Lamiopsis temminckii)
710. Rannatalupoeg
711. Rannavöönd
712. Rannik
713. Ranniku-jämesabarai (Urolophus orarius)
714. Rasboorakarbik (Hemigrammocypris rasborella)
715. Rasvakala ehk rasvkala (Ruvettus pretiosus)
716. Rasvane sardinell (Sardinella longiceps)
717. Reduangerjad 2 (Xyrias)
718. Riasrannik
719. Riffangerjad (Kaupichthys)
720. Riivsaba-kilbikhai (Parmaturus xaniurus)
721. Riksu laht (Riksu järv)
722. Rize forell (Salmo rizeensis)
723. Robalod (Centropomus)
724. Robinsia (Robinsia catherinae)
725. Roeschaard (olend Belgia folklooris)
726. Roosa hammasahven (Dentex gibbosus)
727. Roosärg, harilik roosärg (Scardinius erythrophthalmus)
728. Ruskhai (Nebrius ferrugineus)
729. Ruuge pääsukukk (Chelidonichthys lucerna)
730. Ruup
731. Räimeroad: hapusilk ehk surströmming
732. Räimevõrk
733. Rändpüük
734. Rästik-ujehai (Haploblepharus edwardsii
735. Säinas (Leuciscus idus)
736. Saabelmureenid (Enchelycore)
737. Saagkõhtheeringlased (Pristigasteridae)
738. Saagsabahaid (Galeus)
739. Saat, Toomas
740. Sablonid
741. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
742. Saka järv (Soka järv)
743. Sale guglunkhai (Gollum attenuatus)
744. Sale sileangerjas (Apterichtus anguiformis)
745. Salealoosad (Tenualosa)
746. Saleturbikud (Macrhybopsis)
747. Salm
748. Sammet, Jaak
749. Sarapiku järv (Kogrilaht, Suur Kogralaht)
750. Sardiin, ka harilik sardiin, euroopa sardiin (Sardina pilchardus)
751. Sardiinikesed (Harengula)
752. Sardinellid (Sardinella)
753. Sardinops (Sardinops sagax)
754. Sarmaatia meretigu (müütiline veeolend bestiaariumides)
755. Satyrus marinus / Meerteufel (olend Conrad Gessneri entsüklopeedias)
756. Saunja laht
757. Selis
758. Seri Pahang (müütiline krokodill või naaga Malaisias)
759. Sevrjuuga (Acipenser stellatus)
760. Shiranui (valgusilming Jaapanis)
761. Shōjō (veeyokai Jaapani folklooris)
762. Sidrunhaid (Negaprion)
763. Siiad (Coregonus)
764. Siiad 2 (Coregonus)
765. Siiasammel
766. Siig spordikalana Skandinaavias
767. Siig, ka harilik siig (Coregonus lavaretus)
768. Sile kammeljas (Scophthalmus rhombus)
769. Silepeamureenid (Gymnothorax)
770. Silepeamureenid 2 (Gymnothorax)
771. Sileselgraid (Anacanthobatis)
772. Silmlaik-huulhai (Hemiscyllium ocellatum)
773. Sinikala ehk lufaar (Pomatomus saltatrix)
774. Sinine marliin (Makaira nigricans)
775. Sinine merihunt (Anarhichas denticulatus)
776. Sinine molva (Molva dypterygia)
777. Sinivaal (Balaenoptera musculus)
778. Siroko
779. Sirsir (mesopotaamia meremeeste jumal)
780. Sisalangerjad (Saurenchelys)
781. Sisiutl (meremadu Põhja-Ameerika looderanniku mütoloogias)
782. Skeljúngur (koletisvaal Islandi folklooris)
783. Skiron (kreeka mütoloogias Poseidoni poeg, röövel)
784. Skäär
785. Skäärrannik
786. Snuuk (Thyrsites atun)
787. Sompteibikud (Ericymba)
788. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
789. Spöket
790. Stelleri merilõvi (Eumetopias jubatus)
791. Sterlet (Acipenser ruthenus)
792. Stolefoorid (Stolephorus)
793. Sukkangerjas (Malvoliophis pinguis)
794. Sump (kumm, pandur, märss)
795. Supihai (Galeorhinus galeaus)
796. Sutlepa meri / Sutlepsjön (Sutlepa laht, Saaremõisa järv)
797. Suula (Morus bassanus)
798. Suur hiidahven (Epinephelus lanceolatus)
799. Suur kuldvöötahven (Boops boops)
800. Suur vasarhai (Sphyrna lewini)
801. Suurbritannia saar
802. Suuremõisa laht
803. Suurhammas-saagrai (Pristis perotteti)
804. Suurlaht / Kellamäe laht
805. Suurlaid (Muhu)
806. Suurnina-hallhai (Carcharhinus altimus
807. Suurnuudlikud (Protosalanx)
808. Suursaar
809. Suursadam
810. Suursilm-jagohai (Iago omanensis)
811. Suursilm-kammhai (Hexanchus nakamurai)
812. Suursilm-kihvhai (Odontaspis noronhai)
813. Suursilm-tuun (Thunnus obesus)
814. Sõbrakaubandus
815. Sõrmikraid (Dactylobatus)
816. Särg (Rutilus rutilus)
817. Südvester
818. Süst
819. Süvahaid (Centroscymnus)
820. Süvajänesed (Bathylagus
821. Süvalest (Reinhardtius hippoglossoides)
822. Süvaraid (Bathyraja)
823. Süvaraid (Bathyraja) 2
824. Süvatindid (Leuroglossus)
825. Süvaveekerge
826. Ziphius / Xiphias / Zyffwal (merekoletis bestiaariumides)
827. Tähnikhüljes / Larga (Phoca largha)
828. Tömpninaheeringad (Anodontostoma)
829. Tšošamba Hatun (talõši merenaine)
830. Taaliku sadam
831. Taani väinad
832. Taarnaangerjad (Bathyuroconger)
833. Tahuata hai-jumalad (Prantsuse Polüneesia, Markiisisaared)
834. Tallinna laht
835. Tambaanid (Amblygaster)
836. Tano / Ta Kora (jõejumal Tano jões; Ghana; Lääne-Aafrika)
837. Tecolutla koletis (globster Mehhikos)
838. Teib (Leuciscus leuciscus)
839. Temera (Temera hardwickii)
840. Teod (Gastropoda)
841. Teravkõht-tülka (Clupeonella cultriventris)
842. Teravsabaangerjad (Ophichthus)
843. Thunnus orientalis (Vaikse ookeani tuun)
844. Tiibanšoovis (Pterengraulis atherinoides)
845. Tiibraid (Dipturus)
846. Tiibraid (Dipturus) 2
847. Tiiger-šelfihai (Halaelurus natalensis)
848. Tiigerkrevett (Penaeus monodon)
849. Tiigerpuntiused (Puntigrus)
850. Tiirud (Sterna)
851. Tilstoni hallhai (Carcharhinus tilstoni)
852. Tintargentiinid (Glossanodon)
853. Tippviidikad (Alburnoides)
854. Toatse järv (Tuatse järv, Tantsu järv, Suur Toatse järv)
855. Tobiased (Ammodytes)
856. Toby
857. Trüssad (Thryssa)
858. Traavelkarbid (Moxostoma)
859. Triigi sadam
860. Triipahven (Morone saxatilis)
861. Triivpüük
862. Troopikaheeringad (Lile)
863. Trulling, harilik trulling (Barbatula barbatula)
864. Tsemaus (müütiline veeolend Põhja-Ameerika looderannikul)
865. Tsunami
866. Tšoši-petšoora idaheeringas (Clupea pallasii suworowi)
867. Tuhkurhai (Heptranchias perlo)
868. Tuletorn
869. Tulusepüük
870. Tume angerjas (Anguilla obscura)
871. Tume elektrirai (Tetronarce nobiliana)
872. Tume kivikoha (Epinephelus marginatus)
873. Tumehaid (Etmopterus)
874. Turb (Squalius cephalus, ka Leuciscus cephalus)
875. Turbid (Squalius)
876. Tursakaubandus
877. Tursapüük
878. Tursik (Trisopterus luscus)
879. Tursk toiduna
880. Tuulehaug (Belone belone)
881. Tuulehaugilised (Beloniformes)
882. tuulekala (pärimus)
883. Tõrvalaht
884. Tõusikvool
885. Tähniline flööthai (Aulohalaelurus labiosus)
886. Tähniline huntahven (Dicentrarchus punctatus)
887. Tähniline merihunt (Anarhichas minor)
888. Tähtlest (Platichthys stellatus)
889. Tääk-vinkelhai (Oxynotus centrina)
890. Tääkraid (Urotrygon)
891. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
892. Tömpninad (Pimephales)
893. Tömpraid (Breviraja)
894. Tüügashai (Sutorectus tentaculatus)
895. U sugghiu (krüptiid Sitsiilias)
896. Uguid (Tribolodon)
897. Uimheeringad (Opisthopterus)
898. Ujehaid (Haploblepharus)
899. Ulglaht (Ulgulaht, Ulklaht)
900. Ulgujänesed (Bathylagichthys)
901. Ulgurai (Pteroplatytrygon violacea)
902. Uljaste järv (Uljastjärv, Suur Uljaste järv)
903. Umi inu (merikoer Jaapani folklooris)
904. Umi nyōbō (ohtlik merenäkk Jaapanis)
905. Unarangerjas (Lethogoleos andersoni)
906. Utelif / Uletif (saekala bestiaariumides)
907. Uuranguangerjad (Bathycongrus)
908. Uurikangerjad (Bascanichthys)
909. Uus-Meremaa globster
910. Uuskaledoonia flööthai (Aulohalaelurus kanakorum)
911. Uusnuudlikud (Neosalanx)
912. Uusraid (Neoraja)
913. Uusuimheeringad (Neoopisthopterus)
914. Väätangerjad (Chlopsis)
915. Vähipidu
916. Võrenguangerjad (Lamnostoma)
917. Vahemere munkhüljes (Monachus monachus)
918. Vahemere mureen (Muraena helena)
919. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
920. Vahemere soomuskukk (Lepidotrigla cavillone)
921. Vahuu (Acanthocybium solandri)
922. Vaikse ookeani ammhai (Ginglymostoma unami)
923. Vaikse ookeani heeringahai ehk lõhehai (Lamna ditropis)
924. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
925. Vaikse ookeani idaheeringas (Clupea pallasii pallasii)
926. Vaikse ookeani lõunamerluus ehk tchiili merluus (Merluccius gayi gayi)
927. Vaikse ookeani merluus (Merluccius productus)
928. Vaikse ookeani tursk (Gadus macrocephalus)
929. Vaiphabehai (Eucrossorhinus dasypogon)
930. Valgealoosad (Escualosa)
931. Valgejalg-krevett (Litopenaeus vannamei)
932. Valgekõhtlestad (Lepidopsetta)
933. Valgerai (Rostroraja alba)
934. Valgeuim-minkhai (Paragaleus leucolomatus)
935. Varilavad (Sauvagella)
936. Vasarhaid (Sphyrna)
937. Veeimikud (olendid indiaani folklooris)
938. Veelained
939. Vene tuur (Acipenser gueldenstaedtii)
940. Venelaht
941. vesikond
942. Vibalangerjad (Uroconger)
943. Vidusilm-poisurhai (Brachaelurus waddi)
944. Vidusilmangerjad (Dysomma)
945. Viidikad (Alburnus)
946. Viidikas ehk harilik viidikas (Alburnus alburnus)
947. Viigerhüljes (Pusa hispida)
948. Viikangerjad (Scolecenchelys)
949. Viislaid
950. Viiulraid (Trygonorrhina)
951. Vikertint (Osmerus mordax)
952. Vimb (Vimba vimba)
953. Vinkelhaid (Oxynotus)
954. Vinträim ehk vintaloosa (Alosa fallax)
955. Viru alamvesikond
956. Viuraid (Aetomylaeus)
957. Vohilaid
958. Vunts-võllhai (Leptocharias smithii)
959. võikala
960. Võldaslased (Cottidae)
961. Võrguhark
962. Võrgukivid
963. Võrgukudumine
964. Võrgumaja
965. Võrtsjärve alamvesikond
966. Vähilaadsed
967. väike meriahven (Sebastes viviparus)
968. Väike meripuuk (Scorpaena notata)
969. väike tobias (nigli, väiketobias)
970. Väike tursik (Trisopterus minutus)
971. Väike-Malusi saar (Põhja-Malusi saar)
972. Väikegalaksid (Galaxiella)
973. Väikekihvtindid (Spirinchus)
974. Väikeraid (Rajella)
975. Väikesilm-astelrai (Megatrygon microps)
976. Väiketuunid (Euthynnus)
977. Värten-hallhai (Carcharhinus brevipinna)
978. Vöödiline kuningmakrell (Scomberomorus commerson)
979. Vöödiline varjukala (Cynoscion striatus)
980. Vööla meri / Bysholmsvike (Vööle meri, Võõla meri, Vööla laht, Bisolmsvike)
981. Vööt-kivikoha (Epinephelus aeneus)
982. Vöötkukk (Trigloporus lastoviza)
983. Vöötninad (Rhinichthys)
984. Vöötpõsk-korallipuuk (Sebastapistes strongia)
985. Vööttuun (Katsuwonus pelamis)
986. Weddelli hüljes (Leptonychotes weddellii)
987. Õngejada
988. Äärekala
989. Öö-hallhai (Carcharhinus signatus)
990. Ööri lõpp (Ariste laht)
991. Ümarmudil (Neogobius melanostomus)
992. Yam / Yammu (merejumal Kaananis)

Hõbeteibid (Notropis)

Hõbeteibid (Notropis), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Inglise eastern shiners.

Leviala Põhja-Ameerikas Alaskast Mehhikoni. Väiksemad erksavärvilised kalad (5-12 cm), peamiselt väikestes ja keskmistes jõgedes, järvedes hoiduvad kallaste lähedale. Sageli viibivad ka häguses vees. Parvekalad. Toituvad enamasti vee-selgrootutest, veepinnale langevatest putukatest ja vetikatest.

Perekonnas on 91 liiki (FishBase, 2020):

Notropis aguirrepequenoi Contreras-Balderas & Rivera-Tiellery, 1973 (Soto la Marina shiner) – mehhiko hõbeteib. Mehhiko: endeem Rio Grande alamjooksul. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 4,6 cm (TL), tavapikkus 3,8 cm (TL). Ohustatud (VU).



Notropis albizonatus Warren & Burr, 1994 (Palezone shiner) – valgetriip-hõbeteib. USA: Kentucky osariigis teada vaid ühes ojas Cumberlandi jõe vesikonnas, Alabama osariigis Paint Rocki jões (Tennessee jõe vesikond). Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 5,6 cm (TL), eluiga kuni 3 a. Väga ohustatud (EN).



Notropis alborus C. L. Hubbs & Raney, 1947 (Whitemouth shiner) – valgesuu-hõbeteib. USA: Atlandi nõlva vesikondades Chowani jõest Virginias kuni Santee jõeni Lõuna-Carolinas. Väikestes jõgedes, ojades. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 6 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis altipinnis (Cope, 1870) (Highfin shiner) – kõrguim-hõbeteib. USA: Roanoke jõe vesikonnast Virginias kuni Savannah jõe vesikonnani Lõuna-Carolinas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Keskmistes ja väikestes jõgedes, ojades. Pikkus kuni 6,1 cm (TL), tavapikkus 4,3 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis amabilis (Girard, 1856) (Texas shiner) – texase hõbeteib. USA ja Mehhiko: Colorado jõe vesikonnast kuni Rio Grande vesikonnani Texase osariigis ja Mehhikos. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Kiire vooluga väikestes jõgedes, ojades. Pikkus kuni 6,2 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis amecae Chernoff & R. R. Miller, 1986 (Ameca shiner) – ameca hõbeteib. Mehhiko: Ameca jõe ülemjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 4,1 cm (SL). 1996. a loeti looduses välja surnuks (EX), alates 2015. a on liiki loodusesse taasasustatud. Väljasuremise äärel (EW).

Pilt puudub

Notropis ammophilus Suttkus & Boschung, 1990 (Orangefin shiner) – liiva-hõbeteib. USA: Mobile lahe vesikonnas Alabamas ja Mississippis; Yellow Creeksi jões Mississippis; Hatchie ja Skuna jõegede vesikondades Mississippis ja Tennesees. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Keskmistes ja väikestes jõgedes, ojades. Toitub putukavastsetest. Pikkus kuni 6 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis amoenus (C. C. Abbott, 1874) (Comely shiner) – nägus hõbeteib. USA: Atlandi ranniku vesikondades Hudsoni jõest New Yorgi osariigis kuni Cape Feari jõeni Põhja-Carolinas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 11 cm (TL), tavapikkus 6,3 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis anogenus S. A. Forbes, 1885 (Pugnose shiner) – mopsik-hõbeteib. USA ja Kanada: Ontario järve vesikonnas. Samuti Suure Järvistu ja Mississippi vesikondades ja Hudosni lahe veehaardes Punase (Red) jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes, tiikides, jõgedes, ojades. Toitub vetikatest, putukavastsetest, selgrootutest jm. Pikkus kuni 5,8 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis ariommus (Cope, 1867) (Popeye shiner) – pungsilm-hõbeteib. USA: Ohio jõe vesikonnast Pennsylvaniast Indianani ja lõunasuunas Tennessee jõe vesikonnani Georgias ja Alabamas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Mõõduka vooluga suurtes ja väikestes kruusase põhjaga jõgedes. Toitub putukatest. Pikkus kuni 9,5 cm (TL), tavapikkus 6 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis asperifrons Suttkus & Raney, 1955 (Burrhead shiner) – karekoon-hõbeteib. USA: Aalabama ja Black Warriori jõestikes Tennessee, Georgia ja Alabama osariikides. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 7,5 cm (TL), tavapikkus 5,3 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis atherinoides Rafinesque, 1818 (Emerald shiner) – smaragd-hõbeteib. Kanada ja USA: Laialdaselt levinud kogu Kanadas, USA idarannikul Virginia ja Texaseni. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes, suurtes ja keskmistes jõgedes, eelistab liivast või kivist veepõhja. Võib moodustada suuri parvi. Päeval sügaval, öösel tõuseb pinna lähedale toituma. Toitub õhuputukatest, zooplanktonist, vetikatest. Pikkus kuni 13 cm (TL), tavapikkus 8,6 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud.



Notropis atrocaudalis Evermann, 1892 (Blackspot shiner) – mustlaik-hõbeteib. USA: Punase (Red) jõe (Mississippi veehaare) ja Calcasieu jõe (Mehhiko lahe veehaare) vesikondadest kuni Brazose jõe vesikonnani Arkansases, Oklahomas, Louisianas ja Texases. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väikestes jõgedes. Toitub õhuputukatest ja putukavastsetest. Pikkus kuni 7,6 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis aulidion Chernoff & R. R. Miller, 1986 (Durango shiner) – durango hõbeteib. Mehhiko: Tunali jões Durango linna lähedal. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus määramata. Välja surnud (EX).

Pilt puudub

Notropis baileyi Suttkus & Raney, 1955 (Rough shiner) – bailey hõbeteib. USA: Mobile lahe ja Pascagoula jõe vesikondades Alabamas ja Mississippis; Bear Creeki jõestikus Alabamas ja Mississippis; Escambia jõe vesikonnas Alabamas ja Floridas ning Clattahoochee jõe vesikonnas Georgias. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liiva-kruusa põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 9 cm (TL), tavapikkus 5,8 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud.



Notropis bairdi C. L. Hubbs & Ortenburger, 1929 (Red River shiner) – bairdi hõbeteib. USA: Punase jõe (Red River) vesikonnas Arkansases, Oklahomas ja Texases. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase põhjaga suurtes ja väikestes jõgedes. Pikkus kuni 8 cm (TL), tavapikkus 4,4 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis bifrenatus (Cope, 1867) (Bridle shiner) – valjas-hõbeteib. USA ja Kanada: St. Lawrence jõe ja Ontario järve vesikondades Quebecis ja Ontarios (Kanada) ning New Yorgi osariigis (USA); Atlandi ranniku vesikondades Maine osariigi lõunaosast kuni Roanoki jõgikonnani Virginia lõunaosas; isoleeritud asurkond Neuse jõe alamjooksu vesikonnas Põhja-Carolina idaosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Aeglase vooluga ojades, ka järvedes liivase või mudase põhjaga taimerohkes vees. Toitub zooplanktonist ja putukavastsetest. Pikkus kuni 6,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis blennius (Girard, 1856) (River shiner) – jõe-hõbeteib. Kanada ja USA: Hudsoni lahe veehaardes Manitobast Albertani (Kanada) ja lõunasuunas Punases jões Minnesota ja ja Põhja-Dakota osariikides (USA); Mississippi vesikonnas Wisconsinist ja Minnesotasse lõunasuunas Mehhiko laheni; ka idas Lääne-Virginias ning läänes Colorado idaosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liiva-kruusa põhjaga keskmistes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 13 cm (TL), tavapikkus 7,6 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud.



Notropis boops C. H. Gilbert, 1884 (Bigeye shiner) – suursilm-hõbeteib. USA: Erie järve vesikonnas Ohio liideosas; Mississippi vesikonnas Ohio kekspaigast kuni Kansase idaosani ja lõunasuunas Alabama põhjaosa, Louisiana põhjaosa ja Oklahoma lõunaosani. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Keskmistes ja väiksemates jõgedes. Toitub õhuputukatest ja pisiselgrootutest. Pikkus kuni 9 cm (TL), tavapikkus 4,8cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis boucardi (Günther, 1868) (Balsas shiner) – boucardi hõbeteib. Mehhiko: varem laialdaselt Balsase jõe vesikonnas, nüüd vähesel alal Morelose osariigis Cuernavaca linna lähedal. Bentopelaagiline. Troopikas. Kivise põhjaga madalates ojades. Toitub õhuputukatest. Pikkus kuni 12. Väga ohustatud (EN).

Pilt puudub

Notropis braytoni D. S. Jordan & Evermann, 1896 (Tamaulipas shiner) – braytoni hõbeteib. USA ja Mehhiko: Rio Grande vesikonnas Texases (USA) ja Mehhiko põhjaosas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Keskmistes ja väiksemates jõgedes, suurtes ojades, enamasti kaljuse või liivase põhjaga vees. Toitub veelistest putukatest ja nende vastsetest. Pikkus kuni 6,9 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis buccatus (Cope, 1865) (Silverjaw minnow) – läiklõug-hõbeteib. USA: Mississippi jões, Ohio jões, Atlandi ranniku jõgedes põhjas Cumberlandi jõest Missouris kuni Virginia ja Marylandi osariikideni. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase põhjaga keskmistes ja suurtes jõgedes, jõesonnides. Toitub selgrootutest, peamiselt sääsevastsetest. Pikkus kuni 9,8 cm (TL), tavapikkus 3,8cm (TL), eluiga kuni 3-4 a. Pole ohustatud.



 

Notropis buccula F. B. Cross, 1953 (Smalleye shiner) – väikesilm-hõbeteib. USA: Bracose jõe vesikonnas Texase osariigis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase põhjaga väikestes ja suurtes jõgedes. Toitub putukatest, detriidist, vetikatest. Pikkus kuni 7,1 cm (TL), tavapikkus 4,4 cm (TL). Ohustatud (VU).



Notropis buchanani Meek, 1896 (Ghost shiner) – buchanani hõbeteib. USA, Kanada, Mehhiko: Pississippi vesikonnas Pennsylvaniast New Brunswickini (Kanada), Kansase ja Oklahomani ja minnesotast ning Wisconsinist kuni Alabama ja Louisianani; Calcasieu jões Louisianas kuni Rio Grandeni Taxases ja Mehhiko põhjaosas. Bentopelaagiline. Vaikse voolu ja liivase põhjaga väikestes ja suurtes jõgedes. Toitub putukatest, fütoplanktonist jm. Pikkus kuni 6,4 cm (TL), tavapikkus 4,6 cm (TL), eluiga kuni 2 a. Pole ohustatud.



Notropis cahabae Mayden & Kuhajda, 1989 (Cahaba shiner) – cahaba hõbeteib. USA: Alabama osriigis Cahaba jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase-kivise põhjaga väikestes jõgedes. Toitub putukatest, putukavastsetest, vetikatest. Pikkus kuni 7,5 cm (TL). Väga ohustatud (EN).



Notropis calabazas J. Lyons & Mercado-Silva, 2004 (Calabazas shiner) – calabazase hõbeteib. Mehhiko: Rio Panuco jõe vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 2,7 cm (SL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Notropis calientis D. S. Jordan & Snyder, 1899 (Yellow shiner) – kollane hõbeteib. Mehhiko: endeem Kesk-Mehhikos Rio Lerma, Rio Grande de Santiago ja Rio Panuco jõgedes, Cuitzeo järve valglas. Bentopelaagiline. Väikestes mägiojades, allikates, kevadistes järvedes. Troopikas. Pikkus kuni 5 cm. Äärmiselt ohustatud (CR).



Notropis candidus Suttkus, 1980 (Silverside shiner) – helkiv hõbeteib. USA: Alabama osariigis Alabama ja Tombigidee jõgedes ja nende jõgede lisajõgede alamhooksudel. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase-kruusase põhjaga väikestes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 11 cm (TL), tavapikkus 6 cm (TL), eluiga kuni 2 a. Pole ohustatud.



Notropis chalybaeus (Cope, 1867) (Ironcolor shiner) – terastriip-hõbeteib. USA: laialdaselt USA idaosa jõgedes ja ojades. Bentopelaagiline. Liivase põhjaga taimerohketes väikestes jõgedes ja ojades. Toitub väikestest koorikloomadest, putukatest ja nende vastsetest, niitvetikatest. Pikkus kuni 6,5 cm (TL), tavapikkus 5 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis chihuahua Woolman, 1892 (Chihuahua shiner) – chihuahua hõbeteib. USA, Mehhiko: Rio Grande vesikonnas Texase osariigi edelaosas ja Mehhiko põhjaosas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Liivase või kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Toitub putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 8 cm (TL), tavapikkus 4,9 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis chiliticus (Cope, 1870) (Redlip shiner) – kinaver-hõbeteib. USA: Virginias ja Põhja-Carolinas Dani jões (Roanoke jõe jõgikond) ja Peedee jõgikonnas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Toitub putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 7,2 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis chlorocephalus (Cope, 1870) (Greenhead shiner) – rohepea-hõbeteib. USA: Põhja-Carolinas ja Lõuna-Carolinas Catawba jõestikus (Santee jõe veehaare). Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kiire voolu ja kivise põhjaga väikejõgedes ja ojades. Toitub õhuputukatest, zooplantonist ja vetikatest. Pikkus kuni 7,2 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis chrosomus (D. S. Jordan, 1877) (Rainbow shiner) – viker-hõbeteib. USA: Georgia edelaosas, Alabamas ja ja Tennessee kaguosas Mobile lahe veehaardes – Coosa , Cahaba ja Alabama jõestikes ning Black Warriori jõestiku ülemjooksul. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Mõõduka voolu ja eelistatult liivase põhjaga taimerikastes väikejõgedes ja ojades. Toitub veelistest selgrootutest ja vetikatest. Pikkus kuni 8,1 cm (TL), tavapikkus 5 cm (TL). Pole ohustatud. Populaarne akvaariumi- ja tiigikalana.



Notropis cumingii (Günther, 1868) (Atoyac chub) – atoyaci hõbeteib. Mehhiko. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohulähedane (NT).

Pilt puudub

Notropis cummingsae G. S. Myers, 1925 (Dusky shiner) – tume hõbeteib. USA: Põhja-Carolinast Tari jõe vesikonnast kuni Altamaha jõe vesikonnani Georgias; Floridas St. Johnsi jõe vesikonnas; Floridas ja Alabamas Audilla jõe vesikonnst kuni Choctawhatchee jõe vesikonnani. Liivase või mudase põhjaga väikestes jõgedes, ojades. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 7,2 cm (TL), tavapikkus 4,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis dorsalis (Agassiz, 1854) (Bigmouth shiner) – suursuu-hõbeteib. USA ja Kanada: Suure Järvistu, Hudsoni lahe ja Mississippi veehaaretes Michiganist (USA) kuni Manitobani (Kanada); Illinoisi idaosast Platte jõestikuni Woumingis ja Colorados; iseseisvad populatsioonid ka New Yorgi osariigi lääneosas, Pennsylvanias, Lääne-Virginias, Ohios ja Michiganis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kiire voolu ja liivase või kivise põhjaga keskmistes ja väikestes jõgedes ning ojades. Toitub selgrootuist, vetikatest, taimedest. Pikkus kuni 8 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis edwardraneyi Suttkus & Clemmer, 1968 (Fluvial shiner) – voolu-hõbeteib. USA: Alabamas ja Mississippis Mobile lahe veehaardes. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase või kruusase põhjaga suurtes, keskmistes ja väikestes jõgedes. Toitub selgrootuist, vetikatest, taimedest. Pikkus kuni 8 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis girardi C. L. Hubbs & Ortenburger, 1929 (Arkansas River shiner) – arkansase hõbeteib. USA: Arkansase jõe vesikonnas Arkansase lääneosast Kansase lääneosani, Oklahoma lääneosas, Texases ja New Mexico kirdeosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase põhjaga suurtes, keskmistes ja väikestes jõgedes, ojades. Pikkus kuni 8 cm (TL), tavapikkus 3,5 cm (TL). Ohustatud (VU).



Notropis grandisDomínguez-Domínguez, Pérez-Rodríguez, Escalera-Vázquez & Doadrio, 2009 (Zacapu shiner) – zacapu hõbeteib. Kesk-Ameerikas: ainult Mehhikos allikalises Zacapu järves ja sellest välja voolavas Michoacani jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 4,6 cm (TL), tavapikkus 3,5 cm (TL). Väga ohustatud (EN).



Notropis greenei C. L. Hubbs & Ortenburger, 1929 (Wedgespot shiner) – kiillaik-hõbeteib. USA: Mississippi ja Missouri osariikides Ozarki jõe lisajõgedes, Missouri lõunaosas, Arkansase osariigi põhjaosas ja Oklahoma kirdeosas White ja Arkansase jõgedes. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Mõõduka voolu ja liivase või kivise põhjaga keskmistes ja väikestes jõgedes. Toitub vee- ja õhuputukatest ning putukavastsetest. Pikkus kuni 7,5 cm (TL), tavapikkus 5,4 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis harperi (Fowler, 1941), (Redeye chub) – harperi hõbeteib. USA: Altamaha jõest Georgias kuni Escambia jõeni Alabamas; lõunasuunas Floridas ST Johnsi ja Withlacoochee jõgedeni. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Mõõduka või kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga väikestes jõgedes ja ojades. Toitub õhuputukatest, putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 6 cm (TL), tavapikkus 3,7 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis heterodon (Cope, 1865) (Blackchin shiner) – mustlõug-hõbeteib. USA ja Kanada: Quebecist ja Vermontist kuni Minnesota ja Iowani, põhiosas Suure Järvistu ja Mississippi ülemjooksu vesikondades, kuid ka mõnedes Atlandi ranniku jõestikes (St. Lawrence, Hudson, Susquehanna), Ohio jõe ülemjooksu vesikonnas ja Punases jões (Hudsoni lahe veehaare). Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes. Toitub peamiselt õhuputukatest ja zooplanktonist. Pikkus kuni 7,1 cm (TL), tavapikkus 5,6 cm (TL), eluiga kuni 3 a. Pole ohustatud.



Notropis heterolepis C. H. Eigenmann & R. S. Eigenmann, 1893 (Blacknose shiner) – mustnina-hõbeteib. USA ja Kanada: Atlandi ranniku, Hudsoni lahe, Suure Järvistu ja Mississippi veehaaretes Nova Scotiast kuni Saskatchewanini Kanadas, lõunasuunas kuni Ohio, Illinoisi, Missouri ja Kansaseni USAs. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes ja aeglase vooluga jõgedes. Toitub õhuputukatest vastsetest. Pikkus kuni 9,8 cm (TL), tavapikkus 7,4 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis hudsonius (Clinton, 1824) (Spottail shiner) – laiksaba-hõbeteib. USA ja Kanada: St. Lawrence jõest Quebecis kuni Altamaha jõe ja Chattahoochee jõe ülemjooksuni Georgias; Hudsoni lahe, Suure Järvistu ja Mississippi veehaaretes Ontariost kuni Mackenzie jõe vesikonnani ning lõunasuunas Ohio põhjasoani, Illinoisi lõunaosani ja Montana kirdeosani. Mage- ja riimveeline. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes kallaste lähedal, keskmistes ja väikestes liivase või kivise põhjaga jõgedes. Toitub putukavastsetest, vähilaadsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 15 cm (TL), tavapikkus 9 cm (TL), eluiga kuni 5 a. Pole ohustatud.



Notropis hypsilepis Suttkus & Raney, 1955 (Highscale shiner) – apalachicola hõbeteib. USA: Apalachicola jõe vesikonnas Georgias ja Alabama idaosas; asurkond ka Savannah jõe ülemjooksul Georgia kirdeosas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase põhjaga väikejõgedes ja ojades. Pikkus kuni 5,1 cm (SL), tavapikkus 4,3 cm (TL). Ohulähedane (NT).



Notropis imeldae Cortés, 1968 –imelda hõbeteib. Mehhikos. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatud (VU).

Pilt puudub

Notropis jemezanus (Cope, 1875) (Rio Grande shiner) – riogrande hõbeteib. USA ja Mehhiko: Rio Grande vesikonnas Texases, New Mexicos ja Mehhiko põhjaosas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Liivase või kivise põhjaga väikestes ja suurtes jõgedes. Pikkus kuni 7,5 cm (SL). Pole ohustatud.



Notropis leuciodus (Cope, 1868) (Tennessee shiner) – tennessee hõbeteib. USA: Greeni, Cumberlandi ja Tennessee jõgede vesikondades Virginias, Põhja-Carolinas, Kentuckys, Tennessees, Georgias ja Alabamas; Svannah jõe vesikonna ülemjooksul Põhja-Carolinas ja Georgias ning New jõe vesikonnas Virginias ja Põhja-Carolinas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kiire või mõõduka vooluga väiksemates jõgedes. Toitub putukatest, putukavastsetest, vetikatest. Pikkus kuni 8,2 cm (SL). Pole ohustatud.



Notropis longirostris (O. P. Hay, 1881) (Longnose shiner) – pikknina-hõbeteib. USA: Georgia, Florida, Lousiana ja Mississippi osariikides. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Aeglase või mõõduka vooluga liivase-kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Toitub putukatest ja putukavastsetest. Pikkus kuni 6,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis lutipinnis (D. S. Jordan & Brayton, 1878) (Yellowfin shiner) – kollauim-hõbeteib. USA: Georgia, Põhja-Carolina ja Lõuna-Carolina osariikides. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes. Toitub vee- ja õhuputukatest, putukavastsetest ja vetikatest. Pikkus kuni 7,5 cm (TL). Pole ohustatud.



Notropis maculatus (O. P. Hay, 1881) (Taillight shiner) – tulisaba-hõbeteib. USA: Atlandi ranniku, Mehhiko lahe ja Mississippi veehaaretes Cape Feari jõest Põhja-Carolinas kuni Sabine jõeni Texases; Florida osariigis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Järvedes, tiikides, soodes, väikestes ja suurtes jõgedes. Toitub putukatest, koorikloomadest, vetikatest. Pikkus kuni 7,6 cm (TL), tavapikkus 5,2 cm (TL), eluiga 1 a. Pole ohustatud.



Notropis marhabatiensis Domínguez-Domínguez, Pérez-Rodríguez, Escalera-Vázquez & Doadrio, 2009 (Maravatío shiner) – maravatio hõbeteib. Mehhiko: teada vaid San Migueli allikas Lerma jõe ülemjooksu vesikonnas. Bentopelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 5,1 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Notropis mekistocholas Snelson, 1971 (Cape Fear shiner) – chathami hõbeteib. USA: Põhja-Carolinas Chathami ja Harnetti maakondades Cape Feari vesikonnas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Liivase või kivise põhjaga keskmistes ja väiksemates jõgedes. Toitub detriidist ja taimedest. Pikkus kuni 7,7 cm (TL), tavapikkus 5,3 cm (TL). Väga ohustatud (EN).



Notropis melanostomus Bortone, 1989 (Blackmouth shiner) – mustsuu-hõbeteib. USA: Floridas Blackwater-Yellow jõgikonnas. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Vaikse vooluga ja enamasti mudase põhjaga väikejõgedes, ojades, kraavides. Pikkus kuni 3,8 cm (TL). Ohustatud (VU).


 

Notropis micropteryx (Cope, 1868) (Highland shiner) – kõrgmaa hõbeteib. USA: Kentucky, Alabama, Virginia ja Põhja-Carolina maakondades Greeni, Cumberlandi ja Tennessee lisajõgedes. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.



Notropis moralesi F. de Buen, 1955 (Papaloapan chub) – moralesi hõbeteib. Mehhiko: endeem Morelose osariigis Papaloapani jões. Bentopelaagiline. Troopikas. Toitub putukatest ja putukvastsetest. Pikkus määramata. Aärmiselt ohustatud (CR).

Pilt puudub

Notropis nazas Meek, 1904 (Nazas shiner) – nazase hõbeteib. Mehhiko: endeem Nazase jões Duango osariigis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

Pilt puudub

Notropis nubilus (S. A. Forbes, 1878) (Ozark minnow) – tõmmu hõbeteib. USA: eraldi populatsioonid Red Cedari jõestiku ülemjooksul Wisconsini põhjaosas; Mississippi lisajõgedes Minnesotas, Iowas, Wisconsinis ja Illinoisis; Ozarki mäestiku vesikonnas; Boggy Creeki jõestikus Oklahomas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Aeglase voolug ja kivise põhjaga suurtes ja väikestes jõgedes. Toitub veelistest selgrootutest, õhuputukatest ja taimedest. Pikkus kuni 9,3 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Pole ohustatud.



Notropis orca Woolman, 1894 (Phantom shiner) – kojus-hõbeteib. USA: Rio Grande jões suudmest kuni New Mexico osariigi keskosani. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus kuni 9 cm (TL). Välja surnud (EX), viimane isend registreeriti 1975. a.

Pilt puudub

Notropis ortenburgeri C. L. Hubbs, 1927 (Kiamichi shiner) – ortenburgeri hõbeteib. USA: Ouachita jõe ülemjppksul Arkansases ja Punase (Red) jõe vesikonnas Arkansase edelaosas ja Oklahomas. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Kiire või mõõduka voolu ja kivise põhjaga väiksemates jõgedes ja ojades. Toitub zooplanktonist, väikestest vähilaadsetest ja õhuputukatest. Pikkus kuni 5,5 cm (TL). Ohustatus määramata.



Artikkel järgneb leheküljel Hõbeteibid 2 (Notropis)


 

Vaata lisaks:

Hõbeteibid 2 (Notropis)
Teiblased (Leuciscinae)