Otsingu tulemused:

1. Aafrikaparrakad (Enteromius)
2. ABU
3. Ahtuba
4. Ahvenamaa
5. Aloosad (Alosa)
6. Ameerika haug (Esox americanus)
7. Ameerika rääbis (Coregonus artedi)
8. Amuuri haug (Esox reichertii)
9. Angerjaõngejada
10. Angerjaõngejada
11. Arktika tint, aasia meritint (Osmerus dentex)
12. Astelraid (Dasyatis)
13. Atlandi koonhai (Rhizoprionodon terraenovae)
14. Atlandi pelamiid (Sarda sarda)
15. atraktant (atrahent)
16. Baffini laht
17. Catch and release
18. CIPS
19. Clarki forell (Oncorhynchus clarkii)
20. Cursus
21. Doktor Heintz
22. EFTTA
23. Emajõgi (Suur-Emajõgi)
24. Ermistu järv (Tõstamaa järv, Ärmistu järv, Mõisajärv, Härmesi järv, Hermesjärv)
25. Fileerimine
26. Galaksid (Galaxias)
27. Gamefish ja panfish
28. Gilaturbid (Exoglossum)
29. Glisseerimine
30. Graavikala
31. Hõbesilmad (Chanodichthys)
32. Hall varjukala (Cynoscion regalis)
33. Hampalad (Hampala)
34. Harilik heeringahai ehk atlandi heeringahai (Lamna nasus)
35. Harilik hiidlest (Hippoglossus hippoglossus)
36. Harilik pardkala (Barbus barbus)
37. Harilik salaangerjas (Echelus myrus)
38. Harjused (Thymallus)
39. Harjusepüügist Skandinaavias
40. Haug püügikalana
41. Haugangerjad (Muraenesox)
42. Haugparrakad (Luciobarbus)
43. Heade võtete jõgi
44. Heintz Karl
45. Hiidkarp (Gibelion catla)
46. IGFA
47. Imikarbid (Catostomus)
48. Jäneda noorhärra saadab Viitna neitsitele tervitusi (pärimus; Loorits)
49. Kajalood
50. Kalakirjandus
51. Kalandus (ajakiri)
52. Kalandusperioodika
53. Kalastaja (ajakiri)
54. Kammeljas (Scophthalmus maximus)
55. Karpkala ehk sasaan (Cyprinus carpio)
56. Koger (Carassius carassius)
57. Kolga laht
58. Kotkasraid (Myliobatis)
59. Kriipsuud (Xenocypris)
60. Kuldpea (Elopichthys bambusa)
61. Kulgu sadam
62. Kärbsetõuk (kärbsevastne, vagel, oparõ¹)
63. Lamepeatõugjas (Pseudaspius leptocephalus)
64. Landi lugu
65. Landilugu: dr Heintz
66. Landilugu: Mepps
67. Lant
68. Lauskmokad (Neolissochilus)
69. Lenokid (Brachymystax)
70. Leopard-nugishai (Triakis semifasciata)
71. Lestapüük
72. Linask (Tinca tinca)
73. Lippkarbid (Carpiodes)
74. Logardraid 3 (Pseudobatos)
75. Lutsu seisundist Euroopas
76. Lõunasärjed (Leucos)
77. Läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
78. Mägiparrakad (Hypselobarbus)
79. Madujas naaskelangerjas (Ophisurus serpens)
80. Mahsirid (Tor)
81. Malma (Salvelinus malma)
82. Marinkad (Schizothorax)
83. Maskinong (Esox masquinongy)
84. Maurolicus muelleri (lõheheeringas)
85. MEPPS
86. Meriangerjad (Conger)
87. Mokkparrakad (Labeobarbus)
88. Must haug (Esox niger)
89. Mürgised kalad
90. Narmasmokad (Labeo)
91. Nasva sadam
92. Nipsviidikad (Hemiculter)
93. Osmanid (Diptychus)
94. Paljasosmanid (Gymnodiptychus)
95. Pardkalad (Barbus)
96. Piisonkalad (Ictiobus)
97. Pollak ehk euroopa süsikas (Pollachius pollachius)
98. Poolharjused (Prototroctes)
99. Poorpuntiused (Poropuntius),
100. Puguheeringad (Dorosoma)
101. Punapardlikud (Pseudobarbus)
102. Põžjan (Coregonus pidschian)
103. Röövpardkalad (Raiamas)
104. Rünt ehk harilik rünt (Gobio gobio)
105. Raid (Raja)
106. Rohhu-narmasmokk (Labeo rohita)
107. Rullsiiad (Prosopium)
108. Räimeõng
109. Rüsijää
110. Säinas (Leuciscus idus)
111. Saagpuntiused (Systomus)
112. Saida ehk põhjaatlandi süsikas (Pollachius virens)
113. Siiad (Coregonus)
114. Siig - huvipüük Eestis
115. Siig spordikalana Skandinaavias
116. Sinine ümarküüskala (Nemadactylus valenciennesi)
117. Soomusmakrell (Gasterochisma melampus)
118. Spinningisti kaksteist käsku
119. Suurparrakad (Probarbus)
120. Tšaguunid (Chagunius)
121. taksis
122. Tangsoo, Jaan
123. Teib (Leuciscus leuciscus)
124. Tiigerforell (Salmo trutta × Salvelinus fontinalis)
125. Traavelkarbid (Moxostoma)
126. Tragi (kalastusvahend)
127. Triivankur
128. Triivpuri
129. Triivpüük
130. Tsirriinid (Cirrhinus)
131. Tšukotka paalia (Salvelinus andriashevi)
132. Tursamaksa konserveerimine
133. Tursapüük
134. Tursik (Trisopterus luscus)
135. Tuvikene, Arvo
136. Tõugjas (Leuciscus aspius, ka Aspius aspius)
137. Tähtlest (Platichthys stellatus)
138. Tömpnina-hallhai (Carcharhinus leucas)
139. Uguid (Tribolodon)
140. Vahemere mureen (Muraena helena)
141. Vahemere odanina (Tetrapturus belone)
142. Vahtra, Jaan
143. Vaikse ookeani hiidlest (Hippoglossus stenolepis)
144. Vikertint (Osmerus mordax)
145. Vimpelturbid (Semotilus)
146. Väikekihvtindid (Spirinchus)
147. Väikesuutindid (Hypomesus)
148. Õlikook
149. Õngemees kalavetel I-IV (raamatud)
150. Õngitsemine+

Gilaturbid (Exoglossum)

Gilaturbid (Exoglossum), kiiruimsete luukalade perekond karpkalaliste (Cypriniformes) seltsi karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonna alamsugukonnast teiblased (Leuciscinae). Inglise western chubs.

Leviala Põhja-Ameerikas, USAs ja Mehhikos. Erinevates biotoopides – järvedes, suurtes ja väikestes jõgedes, ojades, kanalites. Eelistavad vaikse vooluga paiku kallaste läheduses veetaimede ja avavee piiril. Toituvad vee-selgrootutest, õhuputukatest ja kalamaimudest. Liikide suurim pikkus vahemikus 10-45 cm. Mitmed liigid on ohustatud või välja suremas veekogude kadumise tõttu, peamiselt USA lääneosas.

Perekonnas on 20 liiki (FishBase, 2020):

Gila atraria (Girard, 1856) (Utah chub) – utahi gilaturb. USA: Snake jõgikonna ülemjooksul Wuomingi ja Idaho osariikides; Bonneville järve vesikonnas Idaho kaguosas ja Utahis; asustatud Nevada idaossa, Missouri ülemjooksu vesikonda Montanas ja Colrorado jõe vesikonda Wuomingis ja Utahis. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes, keskmistes ja väikestes jõgedes, ojades. Sageli taimerohkes, mudase või liivase põhjaga vees. Kõigesööja. Pikkus kuni 56 cm (TL), tavapikkus 17,5 cm (TL). Pole ohustatud. Toidukalana madalalt hinnatud, arvukust on üritatud edutult vähendada.



Gila brevicauda S. M. Norris, J. M. Fischer & W. L. Minckley, 2003 (Shorttail chub) – lühisaba-gilaturb. Mehhikos Sierra Madre Occidentali mäestiku vetes. Pelaagiline. Troopikas. Pikkus kuni 12,9 cm (TL), tavapikkus 9,4 cm (TL). Ohustatus määramata.



Gila coerulea (Girard, 1856) (Blue chub) – sinine gilaturb. USA: Klamathi ja Kadunud jõe (Lost River) jõgede jõgikondades Oregoni ja California osariikides. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Järvedes, väikestes ja suurtes jõgedes, ojades. Eelistab kivist põhja. Toitub putukatest, koorikloomadest, niitvetikatest jm. Pikkus kuni 41 cm (TL), tavapikkus 22 cm (TL). Pole ohustatud.



Gila conspersa Garman, 1881 (Nazas chub) – tähniline gilaturb. Mehhikos. Bentoipelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Gila crassicauda (S. F. Baird & Girard, 1854) (Thicktail chub) – jämesaba-gilaturb. USA: Sacramento, San Joaquini jt jõgede vesikondades California osariigis, San Francisco lahe veehaardes jm. Järvedes, aeglase vooluga jõgedes, tiikides soodes. Pikkus kuni 25 cm (SL). Oli põlisrahvaste jaoks toidukala. Suri lõpikult välja 1950-ndate lõpus, peamiseks põhjuseks pinnase kuivendamine.



Gila cypha R. R. Miller, 1946 (Humpback chub) – küür-gilaturb. USA: Colorado ülemjooksu vesikonnas Wyomingi, Colorado, Utah ja Arizona osariikides. Bentopelaagiline, potamodroomne. Parasvöötmes. Kiire voolu ja kivise põhjaga vetes. Pikkus kuni 38 cm (TL), tavapikkus 25 cm (TL). Väga ohustatud (EN).



Gila ditaenia R. R. Miller, 1945 (Sonora chub) – sonora gilaturb. Kesk- ja Põhja-Ameerika: Sycamore kanjonis Arizona osariigis (USA); Rio de la Conceptsioni vesikonnas Sonoras ja Arizonas (Mehhiko, USA). Bentopelaagiline. Subtroopikas. Liivase või kivise põhjaga allikates ja ojades. Pikkus kuni 25 cm (TL). Ohustatud (VU).



Gila elegans S. F. Baird & Girard, 1853 (Bonytail chub, Bonytail) – kontsaba-gilaturb. USA: Colorado jõe vesikonnas Arizona, California, Colorado, Nevada, New Mexico, Utah ja Wyomingi osariikides. Bentopelaagiline, potamodroomne. Parasvöötmes. Eelistab aeglase vooluga vett, kuiv võib viibida ka kiires voolus. Toitub putukatest, kaladest, vetikatest jm. Pikkus kuni 62 cm (TL). Äärmiselt ohustatud (CR).



Gila eremica DeMarais, 1991 (Desert chub) – kõrbe-gilaturb. Mehhiko loodeosas Sonora ja Matape jõgikondades. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Pikkus kuni 8,5 cm (SL). Ohulähedane (NT).

Pilt puudub

Gila intermedia (Girard, 1856) (Gila chub) – vahelmine gilaturb. Kesk- ja Põhja-Ameerika: Gila jõestikus (Colorado jõe veehaare) New Mexico ja Arisona osariikides (USA) ja Sonora osariigis (Mehhiko). Bentopelaagiline. Subtroopikas. Väikestes jõgedes ja ojades, ka soodes. Toitub kaladest, putukatest jm. Pikkus kuni 38 cm (TL). Väga ohustatud (EN).



Gila minacae Meek, 1902 (Mexican roundtail chub) – minaca gilaturb. Mehhiko. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Pole ohustatud.

Pilt puudub

Gila modesta (Garman, 1881) (Salinas chub) – salinase gilaturb. Mehhikos. Bentopelaagiline. Troopikas. Andmed vähesed. Pikkus määramata. Äärmiselt ohustatud (CR).



Gila nigra Cope, 1875 (Headwater chub) – lätte-gilaturb. USA: Gila jõestikus (Colorado jõe veehaare) New Mexico ja Arisona osariikides. Bentopelaagiline. Parasvöötmes. Jõgedes, ojades, allikates. Pikkus kuni 38 cm (TL). Ohulähedane (NT).



Gila nigrescens (Girard, 1856) (Chihuahua chub) – chihuahua gilaturb. Mehhikos Chihuohua osariigis, USAs New Mexico osariigis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Väikestes jõgedes ja ojades. Pikkus kuni 24 cm (TL). Ohulähedane (NT).



Gila orcuttii (C. H. Eigenmann & R. S. Eigenmann, 1890) (Arroyo chub) – orcutti gilaturb. USA: California osariigi rannikupiirkonna jõgede vesikondades (Los Angeles, San Gabriel, San Luis Rey, Santa Ana, Santa Margarita). Bentolepaagiline. Parasvöötmes. Lliivase või mudase põhjaga keskmistes ja väikestes jõgedes, samuti ojades. Omnivoorne. Pikkus kuni 40 cm (TL), eluiga kuni 4 a. Ohulähedane (VU).



Gila pandora (Cope, 1872) (Rio Grande chub) – riogrande gilaturb. USA: Rio Grande ja Pecose jõgede ülemjooksude vesikondades Colorado ja New Mexico osariikides, isoleeritud populatsioon Davise mäestikus Texase osariigis. Bentolepaagiline. Parasvöötmes. Kiire voolu ja liivase-kivise põhjaga suurtes ja väikestes jõgedes, samuti ojades. Toiduspekter lai: putukad, nende vastsed, vähilaadsed, zooplankton, taimed jm. Pikkus kuni 18 cm (TL). Pole ohustatud.



Gila pulchra (Girard, 1856) (Conchos chub) – kaunis gilaturb. Mehhiko: Chihuahua jões ja lisajõgedes Chihuahua osariigis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Pikkus määramata. Ohustatus määramata.



Gila purpurea (Girard, 1856) (Yaqui chub) – lilla gilaturb. Yaqui jõe vesikonnas USAs (Arizona osariik) ja Mehhiko põhjaosas, asustatud ka Leslie ojja (Arzona). Bentopelaagiline. Subtroopikas. Sügavamates ojades. Toitub veeputukatest ja pisikaladest. Pikkus kuni 14 cm (TL). Ohustatud (VU).



Gila robusta S. F. Baird & Girard, 1853 (Roundtail chub) – jäme gilaturb. USAs Colorado jõe vesikonnas Wuomingi, Colorado, Utah, New Mexico ja Arizona osariikides; Mehhiko loodeosas Yaqui jõest lõunasuunas kuni Piaxtla jõeni. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Toitub kaladest, vähkidest, konnadest, putukatest jm. Pikkus kuni 43 cm (TL), tavapikkus 30 cm (TL), eluiga kuni 8 a. Ohulähedane (NT). Huvikalastus. Peetakse maitsvaks toidukalaks.



Gila seminuda Cope & Yarrow, 1875 (Virgin chub) – neitsijõe gilaturb. USA: Neitsijõe (Virgin River) jõgikonnas (Colorado jõe vesikond) Utah, Nevada ja Arizona osariikides; Muddy jõe jõgikonnas Nevada osariigis. Bentopelaagiline. Subtroopikas. Peamiselt põhijõgede sängides, harvem lisajõgede suudmealadel. Eelistab kiiret, kuid ühtlast veevoolu. Pikkus kuni 38 cm (TL). Väga ohustatud (EN).


Veebruar, 2020

Vaata lisaks:

Teiblased (Leuciscinae)